Allveelaevastiku Sihtkapitali Valitsus kogub vanametalli (1937)

Allveelaevastiku Sihtkapital

Allveelaevastiku Sihtkapitali algseks eesmärgiks oli vabatahtlike annetuste kogumine Eesti mereväele allveelaeva ostmiseks. 31. mail 1933 registreeris vabariigi valitsus Allveelaevastiku Sihtkapitali põhikirja, ent juba kaks nädalat varem oli Sihtkapitali mõtte algataja Enn Veskaru andnud Sõjavägede Staabi ülemale üle esimesed kogutud 120 krooni.

Kuulutati välja ülemaaline korjandus, milleks moodustati 12 kohalikku toimkonda. Algul kaasnes sihtkapitali tegevusega elav huvi, mis pikapeale vaibus. Toimkondade loidusele lisandus 1934. aasta kevadel suuri laineid löönud sõjalaevade müügiskandaal ja poliitiliste parteide omavaheline hõõrumine. Siiski saadi 1934. aasta lõpuks kokku 52 700 krooni - suurim summa, mis Eestis selleks ajaks annetustena kogutud.

Samas maksis arvestatav allveelaev tollal 4 miljonit krooni, millise summa kogumine oli lootusetu. Lisaks asus merekaitseks vajalike allveelaevadele ehitamisele riik ise.

1935. aasta märtsis, vastates Johan Pitka vastavale pöördumisele, soovitas sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner Allveelaevade Sihtkapitalil keskenduda realistlikumale eesmärgile - täisrelvastuses allveelaevade hävitaja muretsemiseks vajaliku 300 000 krooni kogumisele.
Sihtkapital nõustus ülemjuhatajaga ja seadis oma tegevuse võistluslikule alusele. Loodi 20 kohalikku toimkonda ja mitusada abitoimkonda, kus rakendati tuhandeid aktiviste. 20. märtsil 1935 aastal kuulutati välja esimene võistluskorjandus, mis lõppes 1. aprillil 1936. Igale toimkonnale kehtestati summa, mille see pidi koguma. Edukaimaks osutus Valga toimkond, kes täitis ülesande 249%, kogudes 2000 krooni asemel 4969 krooni ja 86 senti. Plaan jäi täitmata Pärnumaa, Kuressaare, Haapsalu, Narva ja Harjumaa toimkonnal.

Kampaania käigus koguti üldse kokku 200 000 krooni, mis loovutati pidulikult riigivanemale kahes osas - 28. novembril 1935 aastal 160 000 krooni ja 29. septembril 1936 aastal 40 000 krooni.
200 000 oli summa, mis vastas relvastamata allveelaevade hävitaja hinnale. Loomulikult olnuks võimalik paigaldada laevale relvad ka riiklikeist vahendeist, kuid siis oleks kadunud laeva uhke nimetus "Rahva annetustega ehitatud allveelaevade hävitaja".

1. spetembril 1936 alustati uut korjandust laevale relvade muretsemiseks. Selleks ajaks oli toimkondade arv tõusnud kodumaal 27ni, lisaks veel Välis-Eesti toimkond. Abitoimkondi oli 402, neits 8 välismaal, ja aktiviste kokku 2677.

Koos esimese võistluskorjanduse väljakuulutamisega asutati Allveelaevastiku Sihtkapitali teenetemärgid kolmes liigis, iga liik kolmes järgus.
Täpsem info:
Allveelaevastiku Sihtkapital, http://wabariik.wehrmacht.pri.ee/6/ast1/ast1.html (19.07.2011).

Sihtkapitali tegevuse lõpetamine

Allveelaevastiku sihtkapitali komitee eilsel koosolekul, millest osa võttis ka sõjaminister kindral-leitnant N. Reek, otsustati üksmeelselt sihtkapitali tegevus senisel kujul lõpetada. Allveelaevastiku sihtkapitali tegevust ja selle edukust tõendab aruanne. Likvideerimise otsuse tegemise päeval tegutses tema allorganitena 30 toimkonda, 464 abitoimkonda, 252 kogumispunkti kokku 3432 tegelasega.
Nende kaasabil on kogutud raha 346.957 krooni, vanarauda 232.278 krooni eest ja saadud kapitalidelt protsente 43.500 krooni – kokku 622.736 krooni. Kulusid, millistest suurem osa langeb vanaraua veo, ümbertöötamise jne. arvele, on olnud 94.728 kr. Seega on Allveelaevastiku sihtkapital puhta ülejäägina annud 528.008 krooni. See on suurem annetus, mida meie rahvas armastusest oma riigi vastu on teinud.
Allveelaevastiku sihtkapitali asemele Omakaitse sihtkapital (1940). Uus Eesti, 6. märts, lk 2.

Allveelaev Kalev
Allveelaev Kalev, Lembitu sõsarlaev, lasti Eesti tellimusel vette 1936. aastal Šotimaal Vickers-Armstrongi laevatehases. Kalevi ja Lembitu valmimisse andis oma panuse ka rahvas – korjandusest laekus 350 000 krooni ja müügiks koguti 4000 tonni vanametalli, nii et ühtekokku saadi üle poole miljoni krooni.
Õunmaa, O. (2009). Allveelaeva kalev ürikud pääsesid hävimisest. Pealinn, 7. sept, http://www.pealinn.ee/?pid=120&nid=6321&lang=5 (13.08.2011)