1936. a. Caritas postmarkide põletamine Eesti Panga keldris (1937)

Toonasest ajakirjandusest

Fotol - margid rändavad ahju. Eesti Panga ahjukütja heidab ahju esimese poogna "Caritas" marke. Seisavad vasakult Tallinna peapostkontori ülem Ruubel, Notar K. Kister, siseministri abi E. Maddisoo (prillidega), tema taga Eesti Punase Risti direktor Nyman, ees "Ühisabi" esinaine pr. M. Pung ja Ühisabi raamatupidaja pr. Kauk.

Leekide ohvriks langes 209 999 erihinnalist postmarki. Põletamisest, mis toimus 3. veebruaril enne lõunat, võttis osa kümmekond Tallinna tuntud seltskonnategelast ja kõrgemat riigiametnikku. "Müügist ülejäänud margid põletati põhjusel, et mitte rikkuda käesoleval aastal liikvele lastud "Caritas postmarkide turgu".

Hävitamisele määratud markide pakid tõi pitseerituina sisse notar K. Kister, kellelt enne põletamist võeti igast seeriast marke arhiivide jaoks. "Caritas" postmarke trükiti 1936. aastal 320 000 ja need olid maksvad kuni 1937. aasta 1. veebruarini.

Aasta jooksul saadi neist tulu üle 50 000 krooni, millest 50% läheb kokkuleppe kohaselt riigile. 1938. a. kavatseb "Ühisabi välja anda eriti huvitavaid postmarke, mis kujutavad maakondade vappe.

"Markide "krematooriumis" viibisid ka filatelistid Eichental ja Pruul, kes huvi pärast olid tulnud jälgima originaalset ahjukütmist.

Artiklile lisatud foto allkirjaga: Margid rändavad ahju. Eesti Panga ahjukütja heidab ahju esimese poogna "Caritas" marke. Seisavad vasakult Tallinna peapostkontori ülem Ruubel, Notar K. Kister, siseministri abi E. Maddisoo (prillidega), tema taga Eesti Punase Risti direktor Nyman, ees "Ühisabi" esinaine pr. M. Pung ja Ühisabi raamatupidaja pr. Kauk.
209 999 postmarki Eesti Panga ahjus. "Ühisabi" põletas "Caritas" postmarkide 1936. aasta ülejäägi (1937). Uus Eesti, 8. veebr, lk 9.

Ühisabi

Ühisabi oli  aastail 1930 - 1940 tegutsenud heategevusorganisatsioon Eestis. Esimene ühing asutati Tartus metodistikiriku pastori  A. Kuuma algatusel. Tartu eeskujul tekkis samanimelisi ühinguid ka mujal Eestis,
nt Tallinnas ja Pärnus. Jagas vaestele tasuta ja odavaid lõunaid, ka riideid ja jalatseid. Ühisabi sai raha eraisikute ja organisatsioonide vabatahtlikest annetustest, korjandustest, loteriidelt jm. heategevusüritustelt.
Eesti entsüklopeedia (1998). 10. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 634.