Avaleht » Filmiliigid

Eesti mehaanilise puutööstuse a/s A. M. Luther (1928)

Estonia-Filmi kroonika

Filmoteegi materjal, 3/5

Filmikroonika Kestus: 01:37

Huviinfo

Lutheri vabrikust

1742. aastal rajas Georg Christian Luther (1717–1800) Tallinnasse oma kaubandusettevõtte, mis algul tegeles soola ja lina müügiga, hiljem ka puidu ekspordi ja impordiga. Isa rajatud äri laiendamist jätkas poeg Christian Wilhelm Luther (1774–1841). Viimase poja Alexander Martin Lutheri (1810–1876) ajal hakkas firma kauplemise kõrval järjest rohkem tootma ehitusmaterjali./.../ Nõudlus toodangu järele kasvas ja 1877. aastal saadi luba laiendada
puuhoovi ja rajada selle kõrvale auru jõul töötav saeveski. 1877. aastat peetakse Mehaanilise puutööstuse Aktsiaseltsi A. M. Luther asutamise aastaks.
1898 muudeti käitis Lutheri perekonna aktsiaseltsiks ja 1898–1920 kandis see nime AS A. M. Luther (lühendatud Luterma). 1920. aastal otsustasid aktsionärid rajada uue firma Eesti mehhaanilise puutööstuse aktsiaselts A. M. Luther, mille põhikiri registreeriti 01.07.1920. Vabriku sisseaseade uuendati, 1925–1927 võeti kasutusele kuus uut vineeritootmispinki. Suur osa vineerplaatidest kasutati kastiplaatide ja toolipõhjade valmistamiseks, suurenes lennukivineeri tootmine. Toodeti ka mööblit. Toodang turustati peamiselt Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias ja Itaalias.
1928 omandas ettevõte Riias asuva filiaalvabriku — AS Lignumi. 1937 oli käitises 1635 töötajat.
Ettevõte natsionaliseeriti Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel. Pärnu mnt kartongivabrik likvideeriti, et laiendada mööbliosakonda; vabrik reorganiseeriti vastavalt sõjatööstuse vajadustele.
Enamik vabriku hooneid hävis II maailmasõjas. Pärast sõda käitis taastati, ehitati juurde puitlaastplaadi- ja kattevineeritsehh.
1945–1968 — Tallinna Vineeri ja Mööblivabrik.
1968–1993 — Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat (TVMK).
1993–1996 — AS Marlekor.
01.11.1996 AS Marlekor reorganiseeriti, sellest eraldus iseseisva puidutöötlemisettevõttena AS TVMK. Ettevõte tootis peamiselt kasevineeri, millest suurem osa eksporditi Itaaliasse, Suurbritanniasse, Soome, Rootsi, Norrasse ja Leetu.
2002 — AS TVMK põhiomanikuks sai Grove Invest OÜ. Samal aastal otsustati tootmine kesklinnast välja kolida ning ehitada uus kaasaegne vineerivabrik Kohilasse.
2005 — uue tehase ehitamiseks loodi ettevõte Baltic Panel Group OÜ, pärast uue tootmishoone valmimist Kohilas viidi tootmine sinna üle.
12.05.2008 kuulutas Pärnu maakohus välja Baltic Panel Group OÜ pankroti.
Mehaanilise puutööstuse aktsiaselts A. M. Luther, http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2845 (19.08.2011).


Tehasehoonetest

20. sajandi algul otsustas varem teisel pool praegust Vana-Lõuna tänavat tegutsenud Lutheri mööblitööstus laiendada tootmist ka tänava vasakkülje ja raudtee vahel asunud seni hõredalt hoonestatud heinamaale. Siia rajati rida tööliselamuid (esimesena Vana-Lõuna 13, 15; seejärel, pärast I Maailmasõda, Vana-Lõuna 21-35), suurejoonelise arhitektuuriga klubi-rahvamaja Vana-Lõuna 37 (mille kavandasid maailmakuulsad Soome arhitektid E. Saarinen, A. Lindgren ja H. Geselius, 1904-05) ning 1912. aastal nendest kagu poole võimas nn. uue mööblivabriku hoone. Mööblivabriku projekteerisid N. Vassiljev ja F. Bubõr Peterburist. U-kujulise põhiplaaniga suure tööstushoone põhjatiiva moodustab pikk kolmelööviline vahelagedeta masinasaal, keskosa ja lõunatiiva 3, 5 korruseline mitmete tsehhidega mööblivabrik. Õuele kavandati elektrijaam koos korstnaga. Trammipargi pool asus hiljem lammutatud väike madalam hooneosa, millega liitusid väravad ja väravavahimaja. Kompleksi välisseinad on paekivist, sisekonstruktsioon aga valati betoonist. Eesti arhitektuuris asetub oma konstruktiivse innovaatilisuse tõttu erilisele kohale katusevalgustusega masinasaal oma monoliitsest raudbetoonist kandekonstruktsiooni-raamkarkassiga. Mööblivabriku-osas on avarad pikliku kujuga tootmisruumid, kus vahelagesid kannavad kaks rida betoonposte, hoonemahtu paigutati kolm sisemist trepikoda.
/Mööblivabriku tootmishoone/ on juugendliku tööstusarhitktuuri harukordne näide, esimene mitmekorruseline raudbetoonkarkassehitis Eestis, hoone, mis annab tunnistust Eesti tööstuse tormilisest arengust 20. sajandi alguses; kuulub harukordselt terviklikult säilinud Lutheri mööblivabriku ajalooliste industriaalehitiste ansamblisse.
Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8594 (19.08.2011).


Lutheri mööblist

Karjala kasest valmistatud korterisisustuse kinkis kirjanikule [E. Vilde] haridusministeerium ja see on valmistatud enne II maailmasõda Tallinnas asunud ja tervesse Euroopasse mööblit eksportinud baltisakslastest vendade Lutherite mööblivabrikus, mille nimeks oli “Eesti Mehaanilise Puutööstuse a/s A. M. Luther”. E. Vilde muuseumis asub Lutheri mööblifirma 1920-ndate aastate toodangu kõige täiuslikum kogu, mistõttu on E. Vilde korterit nimetatud ka Lutheri minimuuseumiks.
Eduard Vilde muuseum, http://linnamuuseum.ee/vilde/e-vilde-korterist/ (19.08.2011).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm