Avaleht » Filmiliigid

Soome presidendi külaskäik ja hiilgav vastuvõtt Eestis (1925)

O.Y.Taide Filmi kroonika

Filmikroonika Kestus: 25:04

Huviinfo

Lauri Kristian Relander (31.05.1883 – 09.02.1942) Soome president aastail 1925–1931. 1925. aastal külastas Eestit.

Antti Agathon Tulenheimo (1906 Thulé, 1879 – 1952) poliitik, professor, kantsler, Soome peaminister 31.03.1925- 31.12.1925.

Kalle Aejmelaeus (Äimä-Aejmelaeus-Emeleus, s. 1882) - Soome presidendi adjutant, kolonel.

Karl Gustaf Idman (1885–1961) – Soome diplomaat ja välisminister 1925. aastal.

Eino Rudolf Woldemar Holsti (1881 – 1945) Soome poliitik, ajakirjanik, diplomaat. Suursaadik Tallinnas (1925).

Fi.wikipedia.org (17.08.2011).

Parun Hermann Aleksander Eduard von Salza (1885 Haapsalu – 1946 Butõrka vangla, Moskva) oli Eesti sõjaväelane, üks kahest sõjaväelasest, kes ennesõjaaegse Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) said kontradmirali auastme (teine oli Johan Pitka). Oli Eesti merejõudude ülem (1925-1932).

Jüri Jaakson (1870 Viljandimaa – 1942 Sosva, Sverdlovski oblast) oli Eesti poliitik ja riigivanem 16. 12.1924 – 15.12.1925 (Jüri Jaaksoni valitsus), Riiginõukogu liige.

Jaan Tõnisson (1868 Viljandi vald – 1941? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, I–V Riigikogu liige; 1923–1925 ja 1932–1933 Riigikogu esimees, 1927–1928 ja 1933 riigivanem ning 1931–1932 välisminister.

Jaan Soots (1880 Helme vald – 1942 Solikamsk) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik. Aastail 1921-1923 ja 1924-1927 Eesti sõjaminister.

Miina Hermann (aastast 1935 Miina Härma; 1864 Raadi vald –1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja.

Matthias Johann Eisen (1857 Vigala kihelkond –1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane ning vaimulik. Oli rahvaluule suurkogumise organiseerija. Publitseeris mitmeid populaarseid rahvaraamatuid.Värsistas Friedrich Robert Faehlmanni müüte, muistendeid ja ajaloolisi aineseid.

Johannes Markus (1884 Saaremaa – 1969 Toronto) oli Eesti diplomaat.

Jüri Lossmann (1891 Viljandimaa – 1984 Stockholm), kergejõustiklane ja jalgpallur. 170,5 cm, 69 kg. Oli esimene Eesti kergejõustiklane, kes võitis olümpiamedali: sai 1920 Antverpeni OM-il maratonis 2:32.48,6-ga hõbeda (10 000 m jooksus katkestas). 1923 võitis Göteborgi mängudel kulla.

Leopold Tõnson (1878 Paldiski – 1935 Tallinn), kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane.

Vikipeedia (17.08.2011).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm