Avaleht » Filmiliigid

Varastati Vana Toomas (1970)

Tallinnfilm jutustab lauludega loo, mis ei ole tõde ega ka vale

Mängufilm | Muusikafilm | Komöödiafilm | Muusikal/tantsu Kestus: 66:42

Huviinfo

Tallinnfilmi sünopsis:

Tuulelipp, see vana ustav Vana Toomas, vana linnavalvur, kes sajandeid on seisnud uhkelt linna Raekoja tipus, on kadunud... Ta on jätnud maha oma valveposti, et minna kaitsma armunuid, keda, nagu talle tundus, ähvardab hädaoht, seejärel aga läheb koos nendega kaasaegset linna uudistama ja pidupäevast osa saama. Tooma seiklused ja teda jälitavad ajaloolaste tegemised ja seiklused moodustavad filmi faabula, võimaldades tutvustada vanalinna vaatamisväärsusi ja kaasaegset Eesti estraadikunsti.
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1956. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 512.

Filmi keerulisest saamisloost

Esialgselt, 1968. aasta lõpus, oli kavas toota Kesktelevisiooni tellimusel Tallinnat tutvustav kontsert-film Eesti parimate estraadiansamblite ja solistide osavõtul, milleks telliti Eri Klasilt stsenaarium. Filmi režissööriks pidi saama Madis Ojamaa ja muusikarežissööriks Elmo Lööve.

Katkeid Kunstinõukogu protokollist 7.03.1969:

Sm Remmelgas: "Tegemist on Kesktelevisiooni tellimusega värvitelevisiooni jaoks välismaaga vahetamise eesmärgil, sest nagu me teame, värvitelevisiooni me veel näha ei saa, värvitelevisioon aga peab kuidagi ära elama ja siis elavad nad kaubavahetusest. /.../"

Sm Kõrver: "Ma pole sellise teostuse vastu, kuid olen mõningate muusikanumbrite vastu. Minu arvates ei ole vaja välismaa autoreid sisse võtta. Kui on meie film, siis tuleks ka meie autoreid näidata. /.../"

Sm Meri: "Stenarist nägi ette kogu loo vahemuusika ja lisamuusika tellimise Podelskilt. Me tunneme Podelskit toreda ja produktiivse autorina, kuid oleks põhjust seda asja nagu tõsisemalt kaaluda. Põhjendati sellega, et Podelski töötab kiiresti ja kuulekalt."

Sm Kõrver: "Ma pole absoluutselt Podelski vastu. Vahemuusika, siduva muusika võib teha Podelski, aga kuna tema teoseid on seal sees, võiks teha ka Naissoo või Vain. Tahaks, et see vahemuusika oleks seotud rahvusliku pinnaga, et see muusika iseendast kõneleks sellest maast ja rahvast, kus on film tehtud. /.../"

Sm Gross: "Kõrveri ettepanek tundub olema väga asjalik ja põhjendatud ning peaks leidma arvestamist. Visake kõik teised välismaa autorid välja, kuid "Mona Lisast" on tõesti kahju. /.../"

Sm Kõrver: "Selleks ajaks, kui see film valmis saab, on "Dilaila" ammu unustatud."

Sm Ojamaa: "Välismaa laulude kohta. "Dilaila", "Mona Lisa" ja Rossi "Lahkumislaul". Milleks Eri Klas need välja pakkus? "Dilaila" on väga tuntud laul. Meie anname seda kui paroodiat. "Dilailat" laulab meeskoor, tavaliselt laulab seda ju üks laulja. Meie anname mõnusa huumoriga, et juba meeskoorgi laulab... "Mona Lisa" tuleb uus orkestratsioon, kus meloodiat on kergelt tunda seal, kus kirikuid ja vappe näidatakse. Rossi "Lahkumislaul on hästi ilus. /.../ See laul on filmi lõpuks ja siis nagu võtaks maha terve filmi tempo selle lahkumislauluga."

Sm Beltšikov: "Võiks öelda, et see on eksperimentaalfilm, mis õigustab ennast eksperimenteerimise pärast... Seda enam, kui seda eksperimenti teostatakse Üleliidulise Televisiooni vahenditega. /.../"

Sm Remmelgas: "Kõrveri ja Grossi märkusi tuleb autoril arvestada. Programmi viimistlemisel ja nüansside otsimise juures tuleb seda veel teha. Uue muusika kirjutamisel võib tulla rahalisi raskusi. Liigsete Lääne mõjude kohta. Ma pole nõus, et Lääs meid rohkem mõjutab kui meie neid, eriti kui arvestada veel Juhan Smuuli."

Sm Danilovitš: "Võib arvata, et meid hakkavad materiaalsed tegurid takistama. Tuleb leida selles suhtes lahendus. Tuleb ka nende seisukohti arvestada, kuna nendel on vastav toimetus olemas, kes tegeleb vahetusprogrammidega."

Kunstinõukogu, läbi vaadanud revüüfilmi "Vana Toomas" stsenaariumi, otsustas:  anda stsenaarium tellijale läbivaatamiseks ja kinnitamiseks.
ERA.R-1707.1.1127.

Kesktelevisioon loobub

Stuudio direktori N. Danilovitši ennustuse kohaselt saavadki esialgsele variandile saatuslikuks „materiaalsed tegurid“ ja 3.06.1969 lähetatakse tellijale kiri palvega kinnitada uus stsenaarium film-kontserdile "Uksed", kuna tellija poolt eraldatud summaga "Vana Toomast" toota ei ole võimalik. Uue stsenaariumi järgi saaks teha samaväärse filmi kõrgelt professionaalsete osatäitjate ansambliga.

Kesktelevisioon loobub tellimusest, pidades seda liiga kalliks. Stsenaariumist huvitub NSVL Kinematograafiakomitee. Stuudio soovib kontsertfilmi muuta muusikaliseks komöödiaks, mis oleks ekraanipärasem.

27.11.1969 - NSVL MN Kinematograafiakomitee käskkiri: võtta film "Vana Toomas" stuudio temaatilisse ja tootmisplaani, stsenaariumi autor E. Klas, režissöör-lavastaja A. Kruusement.

28.11.1969 - NSVL MN Kinematograafia Komitee Kunstiliste filmide Peavalitsuse stsenaariumide toimetuskolleegiumi kiri filmi "Vana Toomas" kirjandusliku stsenaariumi  heakskiitmisest:
„Stsenaarium on kirjutatud meie filmides harvaesinevas žanris - muusikaline revüü. Autorid on leidnud õnnestunud võtte, mis võimaldab selle filmi muusikanumbrite kaudu näidata linna ajaloolisi vaatamisväärsusi ning tutvustada  uusi tänapäevaseid ilminguid. Edasise töö käigus tuleks veelgi enam pöörata tähelepanu vabariigi ajalooliste vaatamisväärsuste näitamisele, mis annaks võimaluse realiseerida seda teost kui kunstilist turismifilmi vastavalt NSVL Ministrite Nõukogu asjakohasele määrusele. Asendada tuleb episood lauluga Mona Lisast ja miniseelikutest kui maitsetu ja teose üldist head stiili rikkuv.“
ERA.R-1707.1.1127.

Seoses kontsertfilmi muutmisega muusikaliseks komöödiaks ja täismetraažiliseks filmiks lisandub filmile hulk kaasautoreid:
11.05.1970 - Direktor N. Danilovitš sõlmib lepingu stsenaariumi kirjutamiseks täismetraažilisele filmile "Varastati Vana Toomas" autoritega Eri Klas, Grigori Skulski, Semjon Školnikov, Enn Vetemaa, Sulev Nõmmik.
ERA.R-1707.1.1130; ERA.R-1707.1.1132.

Filmi tootmine

Ettevalmistusperiood 18.05.1970 - 30.06.1970.
Tootmisperiood 1.07.1970 - 30.11.1970, sellest võtteperiood 1.07.1970-31.10.1970, montaaž ja helindamine 1.11.1970-30.11.1970.
Tootmisaruanne 14.05.71, R-1707.1132

Näitlejatest

26.06.1970 - Kunstinõukogu istungi protokoll lavastusprojekti, dekoratsioonide ja kostüümieskiiside kaitsmise kohta. Kinnitatakse näitlejad Kaljo Kiisk - Vana Toomas jt, Hardi Tiiduse valimine ühe numismaatiku rolli jääb lahtiseks. 

Fotoproovides on teadlaste rolli proovitud ka Ervin Abelit ja Sulev Nõmmikut, Neiule on 9 kandidaati, Noormehele 5, sh ka Jaak Joala, Kenno Oja ja Andres Ild.
Eesti Riiklik Filmiarhiiv, fotoproovid A-152.

Lauludest ja lauljatest

Toimetuskolleegiumi otsus laulutekstide kohta, 17.06.1970: luua uued tekstid lauludele "Vana Tooma laul" ja "Kojamehe laul" seoses nende algsete tekstide sobimatusega. Märgitakse tekstide poeetilisemaks toimetamise vajadust ja tekstimuutusi lauludel "Kui tahad olla hea", Kuumad südamed", "Need on meie rõõmud". Üleliidulise vaataja jaoks on eriti tähtis tekstide poeetiline tõlge.

Esialgses plaanis on laulu "Vana Toomas" esitajaks Peeter Tooma (filmis Einari Koppel), "Kui käes on jaanipäev" ja "Teel" esitajaks Jaak Joala (filmis vastavalt Ivo Linna ja Uno Loop), "Kosmosejaamas" Oleg Melnik (filmis Andres Ots) ning instrumentaalansambel "Ženihh", solistid Oleg Melnik ja L. Marken.

Toimetuskolleegium oma koosolekul (17.07.1970) kiitis heaks ja võttis vastu järgmised  filmi "Varastati Vana Toomas" laulude tekstid:

1. Kojamees (B. Štein) (spetsiaalselt tellitud B. Šteinilt, H. Mulleri tõlge)
2. Kui tahad olla hea (H. Runnel) (H. Karmo sõnad, kuid H. Runnel tegi põhjalikult ümber)
3. Vahva mees (H. Runnel) (ilmunud kogudes, B. Šteini tõlge)
4. Need on meie rõõmud (H. Karmo) (estraadil kasutatud, maksta miinimum, B. Šteini tõlge)
5. Kosmosejaamas (P. Haavaoks) (B. Šteini tõlge)
6. Mere muinasjutt (V. Beekman)
7. Teel (M. Kesamaa)
8. Kuumad südamed (J. Saar) (läbikriipsutatud)
9. Vana Toomas (U. Laht) (B. Šteini tõlge)
10. Kui käes on jaanipäev (H. Karmo)
Toimetuskolleegium võtab vastu ka laulutekstide tõlked vene keelest eesti keelde (H. Muller) ja eesti keelest vene keelde (B. Štein).

Filmi vastuvõtmine

Kunstinõukogu protokollist muusikalise filmi  "Varastati Vana Toomas" läbivaatuse ja arutelu kohta, 2.12.1970:

L. Remmelgas: "Kunagi Kesktelevisiooni tellimisel me söandasime ette võtta ka esimese muusikalise filmi tegemise, kontsertfilmi. Seda filmi Kesktelevisioon siiski ei tellinud, kuna pidas liiga kalliks. Kuna meil on kontsertfilmidest suur põud, siis Kinematograafiakomitee hakkas sellest huvituma ja seetõttu me hakkasime teda ekraanipärasemaks tegema. Et siduda teda mingi süžeega, siis seda tööd katsusid teha mitmed autorid ja niiöelda on need esmakordsed katsed. Võib-olla ei ole film kõige õnnestunum. Siduv faabula oleks võinud olla teravmeelsem ja huumoririkkam. Kuid mis parata, nii on ta välja tulnud. /.../ Arvestades teda kui esimest filmi selles suunas, mida me tahame ka jätkata, et vähegi muusikaliste filmide põuda vähendada, teeb toimetus ettepaneku film vastu võtta ja soovitada ta vastuvõtmiseks ka üleliidulisele ekraanile. Filmi tegijad tasustada II grupi järgi."

9.12.1970 - NSVL Kinokomitee akt eesti variandi vastuvõtmise kohta ning luba dubleerida see vene keelde.

Režissöör Semjon Školnikovi aruandest tööde tegelikust mahust võrreldes stsenaariumiga:

1. Öine Raekoja plats - stsenaariumi järgi 289 m, filmis 239,6 m. Põhjus on selles, et võetud materjalis oli mootorratturite tantsus tunda ebasünkroonsust, seetõttu tuli montaažis paljut "puhastada".
2. Objekt tänavad - sisse läks vähem metraaži, kuna operaatorigrupp ilma režissöörita filmides (režissöör oli muusikalindistusel, sest polnud ettevalmistusperioodi) huvitus ilusatest, kuid mõttetutest kaadritest, mida polnud võimalik montaažis kasutada.
4. Objekt Raekoja plats päeval. Rahvatantsu Tuljak ei olnud piisavalt harjutatud ja seepärast tuli teda montaažis lühendada.
11. Objekt pidu. Suurte raskustega sain filmida näitlejaid rongkäigust osavõtjate hulgas (mul keelati seda teha). Seepärast tuli monteerida parimast, mis materjalis oli.
22. Objekt kohvik osutus lühemaks seetõttu, et meil oli kaamerapraak (vilkumine), aga ümbervõtteks oli juba hilja, kuna filmiti stuudio Lenfilm paviljonides.
ERA.R-1707.1.1132.

„Varastati Vana Toomas“ levist

1974. aasta lõpuks tehtud koopiaid:
Laiekraan - 445 koopiat
16 mm - 700 koopiat
Kokku - 1145 koopiat
1965.-1972. a. mängufilmide tiraažid (1975). Tallinnfilm 1974, lk 48-49.

Esimese linastusaasta andmetel (tuh vaatajaid) külastatavus:
NSVL - 6401,9
Sellest ENSV - 159,5
ENSV-s arvestusperioodi jooksul  - 160,8
Külastatavus (1974). Teatmik 1972. Tallinnfilm’72, lk 72-73.

Hinnanguid filmile

Režissöör Semjon Školnikov oma filmist: "Me ei otsinud keerulist faabulat suurel määral selleks, et näidata linna kordumatut ja omapärast ilu.  Arvan, et kaameramees Igor Tšernõhh tuli oma ülesandega suurepäraselt toime. Faabula pidi aitama meil näidata Eesti estraadikunsti, populaarsemaid lauljaid, tuntud ansambleid, talente rahva hulgast. Mulle tundub, et Vana Toomas, tema kaaslaste ja tagaajajate seiklused sulasid filmis ühtseks harmooniaks. Ja Uno Naissoo muusika! See on ju eelkõige muusikaline film. Muusika on siin kerge, lihtne, ja loodan, et ka meeldejääv.
Tahaksin, et filmi vaadataks nii, nagu see meil oli mõeldud – lahke naeratusega ja oma kodulinna ikka enam ja enam armudes."
Školnikov, S. (1970). Lavastaja oma filmist „
Varastati Vana Toomas“. Ekraan, nr 12.

Kriitika heitis filmile ette keskse põhitelje puudumist, kasutamata koomikavõimalusi ja muusikanumbrite hajutatust, kuigi Uno Naissoo muusikat iseenesest peeti filmi üheks tugevamaks küljeks üldse.

Õie Orav: „Kui ebaõnnestumise põhjuste üle siiski pisut pead murda, siis tundub, et see rida hakkab peale juba käsikirjast. Liiga palju ühe kasina filmi loomiseks autoreid, kusjuures lausa nimekaid ja sädelevaid. Kui nendest kas või üksainuski oleks asja ette võtnud, küllap siis oleks sellest asjast ka asi saanud. Võidakse öelda, et kaks, kolm stsenaristi on näiteks Lääne filmide puhul tavaline nähe, kuid siis teab nendest ka igaüks, mida ta täpselt teeb, kes pakub välja süžee, kes töötab dialoogide kallal jne.
Muidugi ei kavatsetud teha mitte mingisugust kasinat filmi, sest idee oli ju hea. Kuna aga kõik oma käe filmi stsenaariumi külge pannud stsenaristid on püüdnud läbi suruda oma kujutlust, soovimata seda teise omale allutada, ei teki tervikut ja kohati mitmedki hästi esitatud ja tantsuliselt seatud episoodid jäävad sündmuste virvarris hajutatuiks.
Ei saa märkimata jätta ka seda, et Semjon Školnikov (andekas dokumentalist, nii operaatori kui ka režissöörina) debüteeris selle filmiga ka kui mängufilmi režissöör. Tõsi, S. Školnikov oli varem mängufilmiga mitmel korral kokku puutunud, kuid siis operaatorina /---/, mängufilmirežii alal tal kogemused puudusid.“
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1956. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 513-514.

Sotsrealistlik keskaeg. Tallinna vanalinn ENSV mängufilmis 1969–1972

Eva Näripea: „Filmi “Varastati Vana Toomas” tootmismehhanismi liikumapanev jõud oli Kesktelevisiooni tellimus ning kunstilise kontseptsiooni aluseks sihtotstarve – vahetada seda “kunstilist kontsertfilmi” välismaa televisioonistuudiote toodanguga, mistõttu nõuti “Tallinna ilu, au ja uhkuse” eksponeerimist. Selle segasevõitu süžee sõlmpunktiks on raekoja kuulsa tuulelipu ja “Eesti populaarseima persooni” Vana Tooma ootamatu animeerumine ning “vahipostilt” lahkumine. Punnitatud “humoorikas” raamjutustus Vana Tooma seiklustest linnas seob lõdvalt rea optimistlik-naiivseid ja šabloonselt nõukogulikke, sageli progressimüüti (kosmos!) kandvaid laulunumbreid, mille esitajate ring on poliitiliselt korrektne (kojamees, laps, naisansambel jne). Seda kergekaalulist ja üsna üheplaanilist “revüüfilmi” võiks nimetada audiovisuaalseks Tallinna turismigiidiks ning iseloomustada tollaseid stereotüüpseid reklaamlauseid kasutades: “Päev Tallinnas, imekauni ja progressiivse Balti kuurordi pealinnas”, alateemadega “Merelinn Tallinn”, “Tallinn – tornide linn” jne.“
Näripea, E. (2005). Sotsrealistlik keskaeg. Tallinna vanalinn ENSV mängufilmis 1969–1972. Rmt: Sarapik, V. ja Kalda, M. (Koost ja toim) (2005). Kohanevad tekstid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, Tartu ülikooli eesti kirjanduse õppetool, lk. 303–322.



Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm