Avaleht » Filmiliigid

Põrgupõhja uus Vanapagan (1964)

A.H. Tammsaare samanimelise romaani ekraniseering

Mängufilmid | Eepiline/ajalooline film | Draama Kestus: 94:40

Sisukokkuvõte

Jüri Müüri ja Grigori Kromanovi ekraniseering A. H. Tammsaare samanimelisest romaanist räägib Vanapaganast, kes inimese kujul maa peale minnes püüab kõigest hingest õigesti elada, tõestamaks, et maise eluga on võimalik õndsaks saada.

Taevane väravavalvur Peetrus (Jüri Järvet) ei anna Vanapaganale (Elmar Salulaht) põrgusseviimiseks enam hingi, sest taevas on hakatud kahtlema, kas inimesel maa peal üleüldse on võimalik õndsaks saada. Vanapagan ei lepi, et põrgu tühjaks jääb, vaid läheb ise maa peale asja tõestama. Jürka nime all asub ta koos eide Lisetega (Leida Rammo) Põrgupõhjale. Esiotsa pole neil rohkem varandust kui kingitud kassipoeg, kuid naaber Kaval-Ants (Ants Eskola) annab oma talust loomi ja tarberiistu ning sulaspoisigi, kes Põrgupõhjal tööd teeks, sest Jürka ise peab minema Antsu juurde kraami tasa teenima. Sulasest tulebki esimene pahandus, sest kord koju minnes leiab Jürka tolle Lisete juurest ja saadab poisi tulesurma. Kaval-Ants kinnitab konstaablile (Olev Eskola), et küllap sulane suitsetas heinte sees, ja pakub nüüd abiliseks tüdruk Juulat (Astrid Lepa), kellele Jürka silm heinateol peale jäänud. Peagi on Juula lapseootel ja Lisete otsustab maa pealt lahkuda. Kaksikute sündides tahab Jürka nad inimeselastena hingekirja panna ja pärast pikemat kõnelust lunastuse kehtivuse üle on kirikuõpetaja (Heino Mandri) sellega nõus. Ent Jürka põrkub bürokraatiale, kes ei taha midagi teada sellest, kust ja miks ta õieti Põrgupõhjale tuli. Taas tuleb appi Ants, kes õpetab Jürkat õigesti valetama - rääkima tõe asemel seda, mida inimesed kuulda tahavad. Tagatipuks annab ta Jürkale maad – õigemini sood, ja selle kraavitamisega on nüüd aastateks tööd nii Jürkal kui ta üha suureneval lastekarjal. Paraku ei too töö Põrgupõhjale paremat elu ega vähenda võlgu. Talu läheb haamri alla ja Ants saab selle endale. Jürka lapsed lähevad võõraid teenima ja kui nad koju käima tulevad, tuleb nendega koos ainult muret. Kuid ikka veel jätkub Jürkal pikka meelt – kuni Juula surivoodini, kus elu tagasi vaadates neile õnneliku ja õndsana paistab. Kui Ants pärast matuseid teatab, et Jürka on vana ja temast pole enam kasu ning Põrgupõhjale tuleb uus rentnik, saab mõõt lõpuks täis.

Märksõnad: ametnik | arstiteadus | ebamaine naer | folkloorsed motiivid | groteskne matus | hinge päästmine | imetav ema | kaksikud | kannatlikkus | karutapmine | kasuahnus | kavalus | kirikla | kirikuõpetaja | kirstulaudade hööveldamine | kokkulepetest taganemine | kraavikaevamine | käed risti rinnal | kättemaks | lihtsameelsus | lunastus | metsatalu | mure laste pärast | oksjon | omakasupüüdlikkus | omakohus | Peetrus | pihtimine | pikne | põrgu | raev | rahvuslik | renditalu | samblane maa | sarvilised | seaduste naeruvääristamine | silmakirjalikkus | sookuivendamine | surivoodi | surnuaed | süütu neiu ärakasutamine | taevariik | truu armastus | tulekahju | tulesurm | töömurdmine | uputamine | usaldus | usk | uudismaa | valelik moraal | valesõprus | valetama õppimine | Vanapagan inimesena | viirastuslik kass | õiglane elu | õndsakssaamine | ürgne loodus | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm