Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Üksinda ja koos (2002)

Sisukokkuvõte

Andres Söödi portreefilm vabadusvõitleja Enn Tartost.

Endine poliitvang Enn Tarto külastab Patarei vanglat, kust teda on korduvalt saadetud edasi Venemaa sunnitöölaagritesse. Nõukogudevastase tegevuse pärast on ta laagrites kokku kinni istunud 14 pikka aastat (1956 – 1960, 1962 – 1967 ja 1983 – 1988). Tarto meenutab oma noorusaastaid Tartus, mil juba koolipoisina osales nõukogudevastases liikumises ja levitas koos sõbraga lendlehti Ungari 1956. aasta ülestõusu toetuseks. Kaasvõitleja Mart Nikluse maja ees Tartus räägivad nad dissidentide poolt 1979. aastal kirjutatud ja piiri taha salaja toimetatud Balti apellist, üleskutsest, mis tõi okupeeritud Balti riikide olukorra üle pika aja rahvusvahelise tähelepanu fookusesse. Enn Tarto meenutab Toomemäel oma väikeste lastega jalutades salaorganisatsiooni Eesti Noorte Malev tegevust 1950ndatel ja räägib Tartu KGB Kongide Muuseumis kommunismi kuritegudest. Tema sõnul pandi Eestis toime rahvusmõrv (genotsiid), mis seisneb rahva eliidi hävitamises, küüditamistes ja elanikkonna etnilise koosseisu järsus muutmises.

Vabadusvõitleja tagasivaated olnule vahelduvad ajalooliste kaadritega Punaarmee sissemarsist Eestisse, laulva revolutsiooni sündmustest, Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest, pikettidest poliitvangide vabastamiseks, Enn Tarto vastuvõtust kodumaal pärast vangist vabanemist 1988. aastal jpm. Kogu elu Eesti iseseisvuse taastamise eest võidelnud Enn Tarto tegutseb nüüd aktiivselt poliitikas – Riigikogus, Kaitseliidus jm. Ta on valitud sajandi saja Eesti suurkuju hulka. Praegune parlamendisaadik on siiski kriitiline olukorra suhtes riigis, sest raha ja võim on läinud endiste kommunistide kätte ning noorsoo aatelisus jätab soovida. Eesti on küll vaba, aga töö selles suunas peab jätkuma, leiab ta.