Avaleht » Filmiliigid

Äraoldud päevade summa (2005)

Pagulashelilooja lugu

Dokumentaalfilm Kestus: 52:56

Mälestused

Eino Tubin oma vanematest

Eino Tubin: "Minu vanemate suhteid on mul väga raske kirjeldada, ma olin ju ise perekonnaliige, nad on siiski ema ja isa, nende vastu on erimoodi tunded, aga nii palju saan ma aru ka, et ema oli alati selline pessimistlik ja kahtlev tüüp. Kui minu vanemad kohtusid, siis oli ema balletitantsija Vanemuises, pärast sai ta näitlejaks. Rootsis polnud tal algusest peale mitte mingit lootust, kuna oli selgesti näha, et Eesti artiste väga hea meelega vastu ei võetud Rootsis, tähendab, võeti vastu, aga neil ei olnud võimalik oma karjääri jätkata Rootsis. Ja sellepärast ta võttiski neid ebameeldivaid, tülikaid tööülesandeid, lihtsalt, et raha teenida ja võimaldada perekonnal seda eluviisi, mis meil oli, kus isa saaks kodus istuda ja
töötada, kuigi ta sai võrdlemisi madalat palka arhiivitöö eest. Ja see ema niisuke ohverdus jäi nagu tagapõhjaks perekonnaelule. Aga samuti oli minu emal anne ühe momendiga säravaks seltskonnainimeseks muutuda, pani ennast hästi riidesse ja rääkis säravat konversatsiooni, see oli teatriinimese roll, mis ta võttis enda peale.

Minu vanematel oli see probleem, et nad elasid võib-olla valel maal, valel ajal. Rootslased võtsid neid küll vastu ja pakkusid neile töövõimalusi siin, aga see polnud siiski see õige ühiskond nendele. Ma arvan, et minu isal oleks olnud suuremaid võimalusi välismaal, näiteks Ameerikas, ja et ta siia sattus ja et ta sõjaolude järgi siia Rootsi mulda oma juured ajas, see oli võib-olla vale otsus, aga ta ei suutnud sel ajal ükskord veel nullist peale hakata, uues ühiskonnas uut elu rajada. See oli lihtsalt saatus, et me siia sattusime ja et me siia kinni jäime."

Heliloomingust

Eino Tubin: "Sellest eelmise sajandi heliloojatest isa võib-olla kõige rohkem hindas Stravinskit ja Bartokit. Bartokiga ta oli ise lühikest aega Budapestis kokku saanud, nende muusika oli ka tema enda muusikaga kõige lähedasem - selge rütmitundega ja nende eksperimentidega, mis ka seal olid. Ma arvan, et seal on selgeid paralleele, et mõlemad, nii Stravinski kui Bartok, olid mõlemad pagulased."

Harry Olt: "Mis on väga imponeeriv, on ju Beethoveni 3. sümfoonia, mis on üles ehitatud Es-duur kolmkõla peale, ja mis sellest lõpuks välja tuli. Ma usun, et niisugused asjad olid Tubinale väga tähtsad, et üks lihtne motiiv kandis üles suure dramaatika."

Eino Tubin: "Seevastu seda 12- tooni muusikat ta eriti ei hinnanud, ta küll uuris seda, ta ise ka kirjutas selles laadis varjatult, näiteks 7. sümfoonias on selliseid elemente, aga ta seda sugugi ei hinnanud. Ta leidis, et see oli liiga lihtne niiviisi kirjutada."

Toomas Tuulse (Eduard Tubina õpilane, muusik, põgenes Rootsi 1944): "Tubina muusika juures mind võlub just see tunne, mis seal on, seal on eesti muusika, aga seal on üks väga internatsionaalne vool sees, ja ta viib need kaks väga intiimselt kokku."

Veljo Tormis: "Täiesti selgelt on see ju tunda niisuguses asjas nagu balletis „Kratt”. Ta tabas täiesti õigesse punkti, ma ei oska seda praegu kirjeldada, milles see seisneb, aga kogu tema orkester ja kõik need teemad, mis ta valis rahvatantsude ja rahvaviiside seast, need on väga karakteersed ja väga ilmekad. Ma olen vaimustunud sellest „Krati” muusikast. Mingi mõtteühtsus meil oli. Kuigi jah, tema loominguline käekiri on ikkagi teistsugune kui minu oma. Ja ta hulk aeg ei tunnistanud päriselt seda minu niisugust arhailist rahvaviisi-käsitlust, mis jätab viisi pidevalt muutumatuks, kordab ühte ja seda sama kogu aeg, et ta seda hulk aega ei tunnistanud, aga pärast ta olla siiski leppinud, ütles, et nii võib ka. Tema enda põhimõte oli see, et rahvaviisi tuleb siiski töödelda, teha sellest üks kunstiteos."

Neeme Järvi : "Ma ei usu, et ta nüüd väga mõtles, et ta on eesti helilooja, ta oli maailma helilooja. Ta teadis, et ta on eestlane, et ta kirjutab muusikat, aga ta ei kirjutanud seda mitte sellepärast, et ma nüüd kirjutan oma muusikat Eestile, ma kirjutan muusikat maailmale. Et ma olen eestlane, ta oli uhke selle üle. Ma olen päris kindel, et ta oli uhke, et ta on eestlane, et ta teeb Eesti jaoks midagi väga tähtsat. Aga ta kirjutas oma muusikat maailmale."
EFI andmekogu

 

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm