Eesti suurim sümfoonik, helilooja Eduard Tubin (1905-1982) emigreerus sügisel 1944 Rootsi. Kodumaal tunnustatud helilooja on äkki tundmatu helilooja, kes kirjutab sunnitud vaikelus muusikat ja muutub isemoodi sümboliks oma väikesele rahvale. Ta on üksi iseenda ja oma loominguga. Uus kodumaa Rootsi ei tunne tema loomingu vastu huvi. Väliseestlased ei suuda heliloojale andestada külaskäike Nõukogude Eestisse, kus kõlab tema looming, ka paguluses valminud sümfooniad, ooperid. Traagika kõige kaotatu üle valab Tubin oma sümfooniatesse. Äng ja igatsus on igas helis, värvis ja ajahetkes. Sõna saavad helilooja kaasaaegsed: Neeme Järvi, Käbi Laretei, Veljo Tormis, Asta Lepik, poeg Eino Tubin. Meenutused, ajastu hõngu edasi andvad ...
Filmi režissöör: Marianne Kõrver
Tootjafirma | Exitfilm |
Teose liik | Dokumentaalfilm, Portreefilm, Muusikadokumentaal |
Esitlus / dialoog | eesti, rootsi |
Subtiitrid | inglise |
Kestus: | 52:56 |
Produtsent | Anneli Ahven | Heidi Pruuli |
Kaasprodutsent | Camilla Lundberg |
Režissöör | Marianne Kõrver |
Stsenarist | Jüri Reinvere |
Operaator | Raul Priks |
Helirežissöör | Toomas Vimb |
Monteerija | Andres Lepasar |
Toimetaja | Kadi Heinsalu |
Vaata lisainfot selle filmi kohta