Avaleht » Filmiliigid

Villu (1970)

Dokumentaalfilmid Kestus: 31:02

Sisukokkuvõte

Valeria Andersoni portreefilm Vilhelmine Klementist, noore Eesti revolutsionääri elu- ja võitlusteest.

Emotsionaalne sissejuhatus 1905. aastast pärit fotomälestusega Klementide viielapselisest töölisperest: isa-ema, vanemad õed-vennad ja aastane pesamuna Villu. Õpihimuline tüdruk saab juba enne kooli lugemise selgeks. Villule meeldib õppida ja tal läheb algkoolis hästi. Aastal 1917 õpib Villu tütarlastegümnaasiumi kolmandas klassis, samal ajal käib Euroopas juba esimene maailmasõda ja revolutsiooniline käärimine. Kroonikakaadrid rahvahulkadest loosungitega tänaval, esimesest vabast tööliste maidemonstratsioonist Tallinnas jms. Villule tundub, nagu algaks uus elu. Kui Eestisse tungivad 1918 Saksa okupatsiooniväed, protestib tüdruk koolis valitseva saksameelsuse vastu. Gümnaasiumi juhataja Anna Tellmann soovitab tal seepeale koolist lahkuda. Kaadreid Vabadussõjast ja Tartu rahu allakirjutamisest Nõukogude Venemaaga aastal 1920.

Revolutsioonipisikust nakatunud Villu pole rahul tööliste olukorraga vastses Eesti Vabariigis. Ta ühineb mõttekaaslastega Noorproletaarlaste ühingus, kes käivad koos Tööliste Majas Tallinnas. Pärast ühingu esimehe Arnold Sommerlingi jt aktivistide arreteerimist Tööliste Maja suletakse. 16-aastane Villu pääseb seekord 10-päevase arestiga. Mässumeelne Villu visatakse välja ka Tallinna õhtukeskkoolist. Ta leiab endale uue kooli Tööliste Keldris, kus ta on üks agaramaid kirjanduse ja lendlehtede levitajaid. 18-aastaselt võetakse ta vastu Eestimaa Kommunistlikku Parteisse ja ta saab oma esimese varjunime „Jass“. 

Ekraanil tööliste rongkäik 1. mail 1922 Tallinnas. Villu peab siin oma esimese avaliku kõne, mis on ta elu kõrghetkeks. Vanem õde Ida kutsub ta enda juurde elama ja manitseb teda riskimast eluga ideaalide nimel, kuid Villu ei taltu. Viktor Kingissepa reetmisele järgnevate arreteerimiste käigus tabatakse 5. mail 1922 ka Villu, kellele mõistetakse 6 aastat ja 8 kuud vabadusekaotust. Aasta pärast põgeneb ta hulljulgelt vanglast koos viie teise naisvangiga (fotol), kuid tabatakse kolm kuud hiljem. Pidevad tapisõidud ühest vanglast teise, jääkülmad vagunid ja kartsasistumised murravad Villu tervise. Ta sureb tuberkuloosi 16. veebruaril 1929 kõigest 25-aastasena.  

 

Märksõnad: aatelisus | arreteerimised | bolševikud | gümnaasium | idealism | julgus | klassivastuolud | klassivõitlus | kommunismiidee | kooliaeg | koolijuhataja | lendlehtede levitamine | luksusvilla | mairongkäik | mässumeelsus | noorproletaarlased | optimism | perekond | poliitika | põgenemine vanglast | põhimõttekindlus | põrandaalune tegevus | ratsapolitsei | revolutsionäärid | revolutsionääriks kujunemine | revolutsiooniline tegevus | Saksa okupatsioon Eestis | sotsiaalne ebaõiglus | sõda | trots | töölised | töölisliikumine | töötus | vabadusaade | vaesus | vangistamine | vangla | vaprus | võitluskaaslased | õdede suhted | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm