Avaleht » Filmiliigid

Veealused (1973)

Animafilmid Kestus: 15:45

Huviinfo

Fakte filmi valmimisest

Valmis G. Štšukini stsenaarium: 05.02.1973
Filmi eelettevalmistus: 26.02. - 15.03.1973
Filmi ettevalmistusperiood: 26.02. - 28.05.1973
Võtteperiood: 02.07. - 30.09.1973
Montaaž: 01.10. - 30.10.1973
Filmi üleandmine: 30. oktoober 1973
Filmi maksumus: 52 482 rubla

Loodust käidi filmimas Saaremaal Torgus ja Kuressaares (siis Kingissepa). Kaugem ekspeditsioon võeti ette Kaug-Itta Vladivostoki oblastis asuvale Popovi saarele Vaikse ookeani rannavetes.
Ihtüoloogilistes küsimustes andis filmigrupile nõu Jüri Kolk; tema töö seisnes ka filmimiseks kalade püüdmises, veetaimede otsimises, koos filmigrupiga ekspeditsioonidel osalemises.

Linastusluba nr MB-10133 väljastati filmile 28.11.1973: filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.1328 Nukufilmi "Veealused" põhidokumentatsioon.

Filmi arutelult Tallinnfilmi Kunstinõukogus

13. november 1973

Silvia Kiik: Filmivõtete käik oli äärmiselt raske. Sellised filmid valmivad lõplikult võtete käigus, eriti aga see film, kuna Tallinnas ei suudetud ette näha, mida õnnestub Vaikse ookeani põhjast saada. Peale selle ebaõnnestus esimene  muusikaline kujundus. Aga tundub, et filmigrupp on tulnud hästi toime - rohkesti on kasutatud kombineeritud võtteid, kusjuures me vist esmakordselt Nõukogude Liidus kasutasime spetsiaalset ekraani nii suures ulatuses, mis andis võimaluse siduda filmivõtted akvaariumis ja paviljonis ookeanifooniga. Tulemuseks on tore ja õpetlik film, lastepärane ja muinasjutu laadis.

B. Kõrver: Seda filmi oli huvitav vaadata. Aga tundub, et Pärt on siin liialt kiirustanud. On kaks kohta, mis ei seostu pildiga - koht, kus lest saab seljale SOS ja mängib keelpillikvartett ning meduusid klaverimuusika saatel.

G. Skulski: Film pole tehtud külma käega, vaid südamega ja oskuslikult. Tahaks Parsi filmi esile tõsta, sest see pole mitte ainult film, vaid kunstnikutegu. Võrreldes oma eelmiste filmidega on ta leidnud midagi täiesti uut, tähelepanuväärne režissööritöö.

V. Käsper: Tahan toonitada Parsi filmi head kujundlikkust ja head lastepäraselt esitatud informatsiooni.

L. Remmelgas: Parsi filmil on uus kunstnikusamm, uus nõks, uus võte, uus avastus. Võibolla Parsil pole nende uute elementide kogu materjaliga kokkusobitamise juures õnnestunud leida täiuslikku sisemist rütmi, kuid kõik see, mis tal on uut ja huvitavat, on tähelepanuväärne.

E. Tuganov: Parsi filmi materjal on niivõrd huvitav, et kiidab ennast ise. Mõned asjad oleksid võinud tehniliselt olla paremad. Muidu on film üks huvitavamaid nendest filmidest, mis on seotud loodusega, sest seda veealust maailma meie keegi ei näe. 
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.1327 Nukufilmi "Veealused" toimik.

Režissöör Heino Pars ja operaator Arvo Nuut filmist

Operaator Arvo Nuut: "Veealuseid" filmima asudes ei hüpanud me lausa tundmatusse vette. Enamik me kuueliikmelisest ekspeditsioonimeeskonnast on merega pikemat sõprust pidanud. Eelnevalt tegin läbi vetelpäästekursuse, akvalangistieksami viiekraadises Pirita jões. Kunstnik ja stsenarist Štšukin on vana kalamees ja allveesportlane. Konsultandiks hakkas Jüri Kolk, tubli ujuja. /---/

Alustasime koduse Läänemerega Sõrve sääres, Torgus. Kogesime, et kalad on kehvad näitlejad, püüdsime kuidas oskasime neid poseerima ja oma graatsiat näitama panna. /---/
Tegime veealuseid võtteid, kuigi filmis neid vähe kasutasime, üksnes fooniks. Merepõhja kõige elusa ja elutuga pidime akvaariumi prožektorite alla tooma. Uudsena kasutasime rasterekraani, mis valguse intensiivsust ja kujutise reljeefsust suurendab.

Vladivostoki lähistel Popovi saarel, kuhu lendasime augusti lõpul, andis kohalik kombinaat lahkelt meile kasutada ajutiselt vabad vitamiinitsehhi ruumid, paar akvalangi ja ühe õige suure näituseakvaariumi, mida eriti vajasime. Ka toetati meid aegajalt veovahendiga, sest rand asus tunni tee kaugusel. /---/

Seal kihas ja kees elu ümberringi - krabid ja krevetid kiirustasid plehku panema, meritähti ja okkalisi siilikuid võis madalast veest peoga noppida, leidsime kummalisi oleseid veelgi veidramate nimedega. Kõige uhkemad olid igas värvitoonis õisi meenutavad meriroosid. Traallaeva püügiretkelt õnnestus konsultandil elusana kaldale tuua kaheksajalg, sedagi vaevu ja pidevalt vannis vett vahetades, sest süvaveekalad ei talu rõhumuutust.
Töötasime tempoga, vähemalt 12 tundi päevas. Püstitasin isikliku rekordi: 8 tundi järjest vees.

Täiuslikumate praegusaegsete optikainstrumentidega, kui meil kasutada, oleks suures plaanis lähedalt nähtud looduse vormid ja värvid paremini välja tulnud. Mõnigi stiilivääratus tuleb aga tagantjärele tark olles enda kontosse kanda: häirivat ebaühtlust merepõhja häguse visuaalse keskkonna ja sealsamas autokabiinis maiselt-selgelt näidatud nukkude vahel oleks saanud vältida... Oleks aega olnud, oleks ilusaid ilmu jätkunud, rohkem ringi liikunud ja näinud.

Lavastaja Heino Pars: Oma kodukootud filosoofia kohaselt pean ma loodust võrdväärseks kunstiga, vahest isegi enamaks. Minule on ta täiuslikem esteetikaõpik ja ammendamatu elamusteallikas. Sellest ka mu püüd filmikunsti vahendusel juhtida lapsi loodusesse, õpetada nägema ja avastamisrõõmu tundma.

Lastest lähtudes olen esiplaanile seadnud looduse elamuslikkuse, muinasjutulisuse tegelikkuses, mida aitavad luua suures plaanis mikrovõtted. Informatsioon on teisejärguline, nukud ja süžee ainult atribuutika, mis aitab last võluriiki juhtida, tähelepanu keskendada, fantaasiat liikvel hoida ja edasi minna. Loodusest täiuslikumat välja ei mõtle. Küll aga võib fantaasia muinasjutuelemendi varal loodust elavdada, poetiseerida, personifitseerida. Nii nagu lapsed mängides tegelikkusele alati juurde mõtlevad. /---/

Pean oma tööd kordaläinuks, kui laps pärast filmi vaatamist räägiks, missugust põnevat maailma ja olevusi ta nägi. /---/

Iga uus ettevõtmine tundub eelmisest raskem. Seekord seadsime kõrvu kaks äärmust: staatilised, liikumatu miimikaga nukud ja sujuvalt ujuvad eriilmelised kalad. Päris õnnestunult see sümbioos välja ei kukkunud, multiplikatsioon jäi nõrgaks.
Nuut, A. ja Pars, H. (1974). "Veealused" [vestlus animafilmi režissööri ja operaatoriga]. Kultuur ja Elu, nr 1, lk 21-23.

Mis on määranud Teie teemade ringi?
Heino Pars: Teemade ring tuleb ikka enda seest. Minu juures on palju määranud looduslembus. Teha tööd loodusfilmide vallas on alati huvitav, vahel huvitavamgi, kui välja tuleb: liigne tähelepanu loodusele aga võib rikkuda nukufilmi sisemist tasakaalu. Nõnda juhtus «Veealustes», kus nukud jäid kõrvaliseks, pealegi oli meie tegevusväli selle filmi puhul lai — ulatus Sõrvest Vladivostokki. Loodusega seotud nukufilmid on ka sellepärast väga põnevad teha olnud, et alati on tulnud hästi palju  eksperimenteerida.
Aadla, H. (1985). Mees nukufilmimaailmast. Sirp ja Vasar, 11. okt, lk 7.

Filmist ajakirjanduses

Nii lastakse filmis « V e e a l u s e d » (režissöör Heino Pars) selleks, et huvitavat vee­alust maailma näidata, poistel omatehtud autoga vee alla sõita (kukkuda), sinna kinni jääda ja mingisugusel krabil (?) see aegamööda välja tirida. Veealune maailm oli ju tõepoolest to­re ja hästi filmitud, aga milleks need poisid? Neil ei olnud ei karakterit, ei miimikat, ei emotsioone, ei olnud ka konflikti ega võitlust vee alt väljapää­semiseks. Õigupoolest ei saanudki seda olla, sest filmi eesmärgiks oli veealuse maailma, mitte poiste näitamine. Nii tekibki paratamatult küsimus: milleks oli vaja veealuseid originaalvõtteid lii­ta nukufilmi elementidega?
Sedalaa­di liitmine osutus ebaõnnestunuks veel ühel põhjusel. Teatavasti püüab filminukk kehastada inimest (või looma, lindu jne) ja ilmselt püüdsid nood nu­kud teha seda ka antud filmis, kuid et filmitud kalade ja nukkude (pois­te) mõõtmed olid niivõrd erinevad (poi­sid koos autoga mahtusid vabalt hau­gi suhu), siis said nad sümboliseerida ainult mingeid kummalisi härjapõlvlasi.
Olep, J. (1973). Uued eesti multifilmid. Sirp ja Vasar, 21. dets, lk 8.

Kuigi režissöör on lähtunud teadmisest, et tutvustatavad mereasukad kuuluvad VII klassi zooloogiaprogrammi, ei olnud tal siiski kavatsust teha õppefilmi, vaid pearõhk on looduspiltide esteetilisel küljel. Allveevõtted on kaunid ja meeleolukad, ekraanile on toodud tõepoolest fantastiline värvi- ja vormiderohke maailm, kellega võrreldes merepõhjas seiklevad nukud kipuvad jääma vaeslapse ossa.
Liidja, M. (1974). Liikumine, mis sünnib fantaasiast [seminarist Kinoliidus, Heino Parsi loomingust]. Õhtuleht, 14. jaan, lk 2.

13.—15. novembrini k.a. [1975 – toim] toimusid Moskvas eesti multifilmi päevad, mille organiseeris NSVL Kinematografistide Liit. Üks põhilisemaid nende ürituste reas oli siiski Moskva Kinomajas toimunud seanss koos järgnenud aruteluga. Üksmeelselt ning spontaanselt reageeris saal meisterlikele lahendustele ning leidudele «Naelas», laskis end nakatada „Verise Johni» rahvalikust huumorist ja kviteeris pika aplausiga selliseid filme nagu «Värvilind», «Kilplased» ja «Inspiratsioon», milles tunti ära uudne ning omapärane taotlus. /---/

Vanameister F. Hitruk tähendas, et «Naelas» on multiplikatsiooni internatsionaalne keel maksimaalset kasutamist leidnud. Sama režissööri «Veealustes» väärisid märkimist otsingud, kuid nenditi, et selles laadis on ilmselt võimalikud paremad ja sügavamad teosed. „Nukud on tehtud ebahuvitavalt, nendele karakteristika leidmiseks on ilmutatud vähe fantaasiat. Olulised ning väheolulised asjad on võrdselt antud, ilmneb venitamist.»
Link, E. (1975). Multifilmide edu Moskvas [Moskva Kinomajas toimus animafilmide vaatamine ja arutelu]. Sirp ja Vasar, 28. nov, lk 7.

Leitud võtet järjekindlalt arendades juhivad H. Pars ja kunstnikud G. Štšukin ning H. Palm noore vaataja filmis «Veealused» teise, mitte vä­hem võluvasse riiki, tutvusta­des neid vetemaailma ja selle elanikega. Seejuures (ja siin peitub režissööri teatud möö­dalaskmine) näivad eksootili­sed veekasvud ja meritähed muinasjutulisemad ja ligitõmbavamad kui mõningal määral puised ja kangevõitu nukud, kes kujutavad merepõhjas rändavaid õppureid.
Assenin, S. (1977). Pürgimine mitmekesisuse poole [Eesti multifilm 20-aastane]. Sirp ja Vasar, 25. nov, lk 6-7.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm