Avaleht » Filmiliigid

Vanamees ja põder (2009)

BFM filmiosakond: magistritöö

Pisipoeg Põvvatule

Tudengifilmid Kestus: 43:14

Huviinfo

Filmi saamisloost

“Vanamees ja põder” on Joosep Matjuse esimene täispikk film.

Joosep Matjus oma filmist: „See film on minu vanaisast ja samal ajal ka põtrade peibutamisest – loomadega suhtlemisest. Esimest korda puutusin teemaga kokku 10 aastat tagasi, kui hakkasime vanaisaga koos sellist pulli tegema: läksime metsa või luha peale ja matkisime põtrade häält. Sedaviisi püüdsime kontakti luua ja neid enda juurde kutsuda. Esimesed kogemused jätsid minu sisse tugeva emotsiooni, mis on kogu aeg kasvanud ja arenenud. Lõpuks mul oligi põhimõtteliselt kohustus film valmis teha. Mina olen ju ainuke inimene, kes suudab jäädvustada seda kergelt müstilist kogemust, mida ma koos vanaisaga olen seal luhtade peal ja metsades tundnud.“
Meiessaar, M. (2009). Metsauudised metsast välja. Eesti Päevaleht: Laupäev: Kultuur, 17.

Ulvar Käärt, Eesti Päevaleht: „Matsalu looduskaitseala luhaniidul kalpsavad ringi kitsed ja uudistavad rohus tammuvaid inimesi. Taamal kaigub põdrapulli pulmahüüd. Nii algab noore filmitegija Joosep Matjuse tööpäev. Ta väntab filmi põtradest ja nende käitumisest ning abiks on tal seejuures vanaisa Harri Põldsam, kes oskab kõneleda põtrade keeles.

Niipea kui saame esimesed sammud sel udust tiinel varahommikul vettinud luhal teha, tabab silm veidi eemal ees tervitamas ühe viirastusliku tumeda kogu. Vaid mõnikümmend meetrit eemal seisab uduvines suur põdrapull, kellel on võimsad labidataolised ja paljuharulised sarved. Aukartust äratav loom uudistab kõhklevalt tulijaid. Selle peale võtab kohtumisest särama löönud silmadega Põldsam rinnalt spetsiaalse toru ja teeb selle abil kutsehüüu. Vaikusest lõikab läbi kume heli, mille inimlikku päritolu on raske uskuda. Tegu oleks justkui seguga veidrast lehma möiratusest ja hobuse hirnumisest.

Mõne minuti pärast otsustab kivistunult püsinud põdrapull kutsele reageerida ja hakkab meie poole tulema. Ta teeb vaid mõne sammu, siis mõtleb ümber.

Matjus ja Põldsam teavad, miks keeras põder ühtäkki otsustavalt selja ja tegi rahulikult minekut. “Sai aru, et oleme neljakesi, mitte kahekesi. Tundis ilmselt ebakõla sammudes,” kostavad mehed, kes on juba terve kuu päevast päeva hommiku- ja õhtutundidel siin kandis kaameraga ringi käinud.

Nimelt püüab Matjus filmilindile jäädvustada seda, kuidas käituvad põdrad pulmahooajal, ja ka seda, kuidas suhtlevad tema vanaisa ja põdrad omavahel helide ja märkide keeles. Põtrade innaaeg on filmi tegemiseks sobiv, sest siis on nii põdrapullid kui ka lehmad vemmeldavast verest pimestatud ja neid on kergem kaamera ette meelitada.

Et seekord põtra filmida ei õnnestunud, mehi ei heiduta. Looduses juba on kord asjad nii seatud, et mõne väärt kaadri saamiseks tuleb ühtejärge palju hääletuid tunde passida. Mõnikord tulutult isegi terve nädala, kuni lõpuks õnn naeratab.“
Lühendatult:
Käärt, U. (2008). Filmimees käib Matsalu niitudel pulmitavate põtradega rääkimas. Eesti Päevaleht, 13. okt, lk 6.

Vaata filmi tutvustust:
Vanamees ja põder/looduskalender.ee, http://www.looduskalender.ee/node/3656

Filmi vastuvõtust

“See pole klassikaline loodusfilm”, kommenteerib produtsent Riho Västrik. “See on muinasjutt erakordsete looduskaadritega, millega noor filmimees kirjutab end Eesti loodusfilmi ajalooraamatusse”.
Vanamees ja põder/ looduskalender.ee, http://www.looduskalender.ee/node/3656 (06.03.2012).   

Joosep Matjuse film “Vanamees ja põder” võitis 2011. aastal Jaapani loodusfilmide festivalil parima uustulnuka auhinna.

“Missugune inimene on selle filmi teinud? Peame tunnistama, et ilmunud on noor mees, kes erineb täielikult tavapärastest loodusfilmitegijatest. Igatahes tundub, et tema sisemaailm on ootamatult terav ja sellest on meil nii mõndagi õppida. Meil jääb üle aplodeerida sellele omapärasele väärt uuele liikmele,” märkis festivali žürii.

Jaapani loodusfilmide festivali peetakse üle aasta ja see on maailma ühe tuntuima USA Jackson Hole festivali sõsarfestival. 2011. aastal rippus festivali toimumine looduskatastroofi tõttu juuksekarva otsas. 2009. aastal võitis samal festivalil “Looduse ja inimese” kategoorias auhinna teine stuudio Vesilind dokumentaalfilm, Vasili Sarana “Muskusveise tagasitulek”.
Joosep Matjuse film “Vanamees ja põder” võitis Jaapani loodusfilmide festivalil parima uustulnuka auhinna. BMF, http://www.bfm.ee/ (06.03.2012).

Filmist kriitiku pilguga

Tarmo Teder: „Varahommikune kasteaur Eestimaa luhtade kohal, vesised kraavid ja pärlendavad ladvad. Ei saagi täpselt aru, kas pealesõidud on suumitud, kaameranurka linnuvaatlustornist keeratud või hoopis helikopterilt võetud ja pärast aeglustatud. Loomulikult ei mingit müra, kogu seda aojärgset maalilist unelmat saadab helilooja Sven Grünbergi aeglane ja uinutav, harmooniliselt pilti sulanduv minimalistlik sündimuusika, mis on kogu filmi kulgedes tundlikult  doseeritud. /---/ Võsa ääres nuusib koguni seitse hunti, see on suvega täis kasvanud pesakond, kes valmistub murdmisharjutuseks. Tegu on Eesti oludes üpris harukordse kaadriga, noore režissööroperaator Joosep Matjuse juhendaja, ülikogenud loodusfilmi meister Rein Maran tunnistas eravestluses, et tema neid võsavillemeid  oma „Põdra kuningriiki” ei tabanudki, kuigi lootis. /---/ Pole tähtis, kas hundikarja taustaks filmis kuuldav ronkade rooksumine on võetud sünkroonis või hiljem see heli peale monteeritud. Tähtis on meeleolu, pildi ja heli sümbioos, ka sünergia. /---/

Kogenud kütt ja põdraspetsialist Harri Põldsam tunnetab täpselt seda piiri, millest üle astumine lõhub sideme ja peletab põdra. Filmis peibutab ta põtra mitmes variatsioonis: sarve ja haralisõrmi käega, oksa ja käega, ka ainult kätega. Ja maagia toimib kui inimese ja põdra eriskummaline kommunikatsioon, mis on veenvalt kaamerasse püütud ja huvitav. Filmimeeste õnneks lähevad kaamerad  aina paremaks, kergemaks, tundlikumaks, efektiivsemaks. Ühest küljest kergendab see võtmise vaeva, kahandab luure ja pilditaguse higi mahtu. Oi, kuidas loodusfilmimehed aastakümnete eest sumpasid, varjeid rajasid ja päevi kannatlikult passisid! Kindlasti vaatas ja ootas ka noor filmimees Matjus, võttis tunde üles materjali, mis jäi filmist välja. Montaaži ja kaameratöö üle nuriseda ei saa, jutustaja tekst Aarne Üksküla esituses on pigem tagasihoidlik,  aga konkreetne ja täpne. /---/

Noor filmimees Joosep Matjus on oma kaameraga hämmastavat talletanud. Tulemuseks üks eriskummaline dokfilm: seisundifilm, protsessi kulgemise film, loodusfilm... Pole erilist mõtet žanreerida, tähtis on eriline side vanamehe ja põdra vahel, teineteise-tunnetus, uudishimu, mäng, ka filmi peidetud huumor, mille loodusteadlane võiks ehk nimetada looma ja inimese semiootikaks. Lõpus ülesulandubki luhal astuv vanamees pildiliselt põdraks, puhuti vahet nagu tõesti polekski!

Tähtis on ka järjepidevus: „Vanamehe ja põdra” inimpeategelane Harri Põldsam kui filmi idee autor on operaator-režissöör Joosep Matjuse vanaisa, film on pühendatud Joosepi pisipojale Pövvatule ja Rein Maran võib oma andeka õpilase üle siirast uhkust tunda. Aga ärme tõuse veel eufooriasse, Joosep Matjus on enesekriitiliselt tunnistanud  võimalust, et see tema esimene film võibki ehk jääda elu parimaks."
Teder, T. (2009). Kuidas inimene põdraks kehastub. Sirp, 15. mai, lk 18.

Joosep Matjuse tegemistest peale filmi „Vanamees ja põder“ valmimist

„„Vanamees ja põder” on Joosep Matjuse justkui kiirkäigul orbiidile lennutanud. Kevadeni on tal käed-jalad tööd täis kaheksaosalise loodusfilmide seeria „North America’s Natural Wonders” („Põhja-Ameerika loodusimed”) tegemisega. Sari hõlmab seitset tähtsamat Põhja-Ameerika rahvusparki, Matjus tegutseb Californias Yosemite’i rahvuspargis ühes meeskonnas koos loodusfilmide vanameistri Jan Henrikssoniga. /---/

Kuidas aga sattus üks eesti poiss koos oma ala tippudega filmima Ameerika metsikut loodust? „Raske öelda, kuidas kuhugi satutakse. Loodusfilmi tipptegijatega sain ma tuttavaks Matsalu loodusfilmide festivalil. Paar aastat tagasi palus saksa režissöör-produtsent Oliver Goetzl mul filmida seeria „Wild Scandinavia” („Metsik Skandinaavia”) jaoks põtru ning nad jäid minu tööga rahule, nii et sain uue võimaluse,” meenutab Matjus.“
Põhjalikumalt:
Roos, K. (2012). Võluri lapselaps seikleb kaameraga Metsikus Läänes. Linnaleht: Tallinn, 21. sept, lk 4-5. http://ftp.linnaleht.ee/?page=99&id=3844 (6.05.2013).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm