Vaikelu naisega (2006)

Idee sünd

Kui Inglismaal elav eesti filmitegija Kersti Uibo oli sel talvel Eestis oma uut filmi monteerimas, kõneles ta vaimustunult sellest, kuidas ta Narva uut filmi tegema läks ja täiesti juhuslikult hoopis Jaanilinna kunstniku Vladimir Titovi ning tema naise Nataliaga kokku sai. Kohtumisest sündis film “Vaikelu naisega”.
Viitol, L. (2006). Kahe maailma piiril. Sirp, 19. mai.

Filmist kriitiku pilguga

Livia Viitol: „Kersti Uibo linateost võiks pidada (topelt)­portreefilmiks, mille tegelased on kunstnik ja tema sõbrast, muusast, abilisest ning eluõpilasest naine, kelle portree maalimise meenutuslooga film algab ning portreega, millelt vaatab vastu toosama imestav-küsiva pilguga naine nagu tunnistaja, film ka lõpeb. Ent Kersti Uibo film on, nagu talle iseloomulik, ka piirilinnafilm. Kõik, mis filmis toimub, toimub piiril: kahe linna, Narva ja Jaanilinna, kahe maailma, ida ja lääne ning kahe maailmapildi, mehe ja naise omal. Ühtlasi ka reaalse ja irreaalse piiril. Mis ei tähenda, et Kersti Uibo sukelduks kuhugi unenäoilma. Hoopiski mitte, sest kõik, mis toimub, on tõsiselt ja päriselt.“
Viitol, L. (2006). Kahe maailma piiril. Sirp, 19. mai.

Sirje Semm: „Kogu viletsusele ja vaevale vaatamata, mis nende kahe elust vastu vaatab, on film helge ja eluterve. Läbi Mehe ja Naise öeldakse saali sellist tervet elufilosoofiat ja äratundmist oma rollist siin Issanda päikese all, milleks vist ainult suur vene hing võimeline on. Eestlane oma kitsarinnalisuses ja kapseldumises hoiab alati pool suud kinni, kui tunnetest kõnelda tuleks.
Mis on see võlujõud, mis vaatajate hinged avab ja laseb sinu südamesse tulla täiesti tavaliste (filmi)inimeste elul enam, kui päevast-päeva klantspaberilt ja helendavalt ekraanilt vastu vaatavatel staaridel, superstaaridel, avaliku elu tegelastel?  Küllap see armastus on, millega tegija on oma täiesti tavalisi inimesi üles võtnud. See lihtsalt ei saa märkamatuks jääda.“
Semm, S. (2006). Väga eriline tavaline inimene. Eesti Kirik, 30. mai.

Andres Laasik: „See on kui kaksikportree, kus on mees ja naine, nendevahelist nääklemist ja selle nääklemise taga peituvat suurt ainest. Siin on tabatud läbi inimese elu kulgev aeg, mis peegeldub aastaaegades ja looduspiltides ning toimingutes, mis kasvavad kaamerasilma kaudu rituaalide tähendusse.
Film on ülesehituselt ebaloogiline. Paberi peal saaks selline stsenaarium filmikoolis kõvasti kriitikat. “Vaikelu naisega” valmis teosena on aga igati veenev ja tore. Siin on olemas lõpetatus ja isikupära. Filmist endast välja kasvav loogika klapib kujutatud inimeste ja nende probleemidega.
Kersti Uibo on aga kaameraga nii usin ja järjekindel, et tal tekib oma pildikeel. Rääkimata praagi puudumisest – siin ei ole tudisemisi ja objekti kaadrist kadumist. On hoopis täpsed pealesõidud, hoolikalt kadreeritud suur plaan inimesest koos näokortsudega.
“Vaikelu naisega” ei ole mahult suur film. See on väike ja intiimne pilt väikestest inimestest, kuigi üks nendest esindab kõlava nimega maalikunstnike seisust. Väärtuslik on seegi, et pildi peale on jäänud endine under-ground-kunsti mees koos oma mõttemaailma ja isikupäraga, kelles kehastub inimlik võitlus oma mina teostamise nimel. See on filmi sulaselge boonus, kuigi tegu pole otseselt kunstifilmiga.“
Laasik, A. (2006). Armastus elab Jaanilinna kunstniku Vladimiri südames. Eesti Päevaleht, 27. mai, lk 27.

Vladimir Titov

Vladimir Titov sündis 26. aprill 1948 Kaliningradis. Kui ta oli seitsmene, kolis pere Kuriili saartele. 1960 pere kolis elama Ivangorodi. 1965 astus Titov St. Peterburgi Kunstikolledžisse, mille oli sunnitud pool aastat hiljem katkestama. Põhjuseks tema kunsti mittevastavus nõukogude kunstis kehtivatele reeglitele. 1975 toimus Titovi esimene näitus Tallinnas.
Vladimir Titov Painter Biography - Online Art Gallery, http://www.gallerytoday.com/artist/vladimir-titov-378/ (8.04.2013).

Kersti Uibo tutvustab oma dokumentaalfilme:
Kersti Uibo: Still Life with Wife, http://www.kerstiuibo.co.uk/films/still-life-with-wife/ (8.04.2013).