Vahemäng juulis (1982)

Mäed ja muusika
Anu kaks armastust – mäed ja muusika – liitis režissöör Irene Lään kokku dokumentaalfilmis „Vahemäng juulis”, mille tõi 1983. aastal välja Eesti Telefilm. See on film kaunist muusikast ja enese proovilepanekust. „Inimese loomuses on teha ja näha seda, mida pole nähtud ja mida pole tehtud. Ületada ennast on inimloomusele väga iseloomulik omadus,” ütleb Anu Kaal ses filmis. Filmimiseks sõideti Põhja-Kaukaasiasse, Baksani jõe orgu Kabardi-Balkaariasse. Baaslaager ehitati tsivilisatsioonist eemale, kuhu kogu filmikola tuli hea mitu kilomeetrit oma küüru otsas vedada, kuus tundi üks ots. Aga film tuli vahva, Mozart ja Pergolesi sobituvd kenasti mägiste ja uduste kaadrite vahele, taustaks flöödimäng Samuel Sauluselt. „Tahtsin sealt rododendronit kilekoti sees ära tuua,” teatab Anu, „kahjuks ei õnnestunud.”
Ses filmis on mõtteid, mis kõlbaks avaldada igas tsitaadiraamatus. Näiteks see: „Mägedes ei saa loota ainult iseenda, vaid rohkem sõbra peale. Aga see sõber loodab samamoodi sinu peale.”
„Läksin enne filmimist üleni paiste,” muigab Anu. „Varem polnud sellist asja olnud. Arst oli meil kaasas, andis tablette, mis viiksid vee organismist välja, aga organism naeris selle peale. Filmiti siis nii, et see väga näha ei oleks.”
( Anu Kaalu mäed, http://reisiajakiri.gomaailm.ee/anu-kaalu-maed/ )