Tööd ja tegemised (1988)

Katkeid Tallinnfilmi multifilmide kunstinõukogu protokollist

14.12.1988

R. Lintrop: See film rõõmustab mitmel põhjusel. Ta loob meie suhteliselt tõsisesse multifilmiloomingusse lõbusat vaheldust. Rõõmustab helilooja A. Mattiisen, kes kirjutas esimest korda multifilmile muusikat ja on seda nii õnnestunult teinud. Ta on väga hästi tabanud režissööri taotlust, filmi meeleolu ja tervikut. Rõõmustab ka hea huvitav kujundus. Kiita tuleks veel operaatorit, eriti neid keerulisi võtteid filmi alguses ja lõpus, mis aitavad kogu filmi teisele tasandile tõsta. Toimetaja arvates on valminud hea film.

R. Unt: Me pidime alguses Hardiga tegema seda filmi kahekesi. Minu kujutluse järgi oleksid võinud dimensioonide vahed veelgi suuremad olla. Praegu hakkas olustik domineerima suuruste vahekorra üle.

J. Põldma: Tore film. Ühinen toimetuse arvamusega.

P. Volkonski: Nii ma seda lugu ette kujutasingi. Võib-olla oleks võinud dimensioone veel rohkem rõhutada.

P. Pärn: Naljakas lugu. See ongi filmi tugevaim külg. Sarnaneb natuke Bulgaaria multifilmi koolkonna filmidele. Kokkuvõttes on hea film. Nalja ja suuruste vahesid oleks võinud veelgi rohkem olla.

K. Kivi: Filmi vaadates tundsin hea nalja mõnu, aga kohati jäid helitaustad natuke kunstlikuks ja hõredaks. Pildiliselt on mõnus. Hea, et detailirohke dekoratsioon ei läinud kaduma. Tegevuse ja staatilise pildi tasakaal on hästi leitud.

R. Raamat: Jään toimetuse seisukohaga nõusse. Rämedust oleks võinud ainult teatud kohtades eksponeerida. Film on vaadeldav. Muusika on sisuline.
/---/
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.2748

Filmist ajakirjanduses

Mihhail Lotman: „H. Volmeri „Tööd ja tegemised“ (sts P. Volkonski) on üks selle aasta vaimukamaid filme. Film põhineb setu muinasjutul, mille sündmustikku ta üsna täpselt jälgib, kuid siin leidub ridamisi eht-volmerlikke vaimukusi, mida oleme näinud ka tema eelmistes töödes (päike-lapp-munakollane jne). Filmi puändi pakub suuruse-väiksuse suhte relatiivsus. Nagu teada, on objekti absoluutset suurust filmis üldse raske edasi anda. Suur on see, mis on filmitud suures plaanis, ja sageli ei märgi objekti suurus ekraanil mitte tema absoluutset mõõtu, vaid tähtsust antud kaadris. Eriti kerkib selline relatiivsus ja tinglikkus esile nukufilmis, kus filmitava nuku reaalsed mõõtmed ei mängi tegelikult mingit rolli. Tema suuruse määravad kaks asjaolu: kuidas on teda parem teha ja kuidas on teda parem filmida. „Töödes ja tegemistes“ on kaks omavahel kontakteeruvat maailma — „suurte“ ja „väikeste“ maailm, kusjuures siis, kui need maailmad omavahel ei kohtu, on õieti võimatu aru saada, kumba maailma mingi tegelane kuulub. Sel viisil tekkivaid kahemõttelisusi on filmis osavalt ära kasutatud.“
Lotman, M. (1989). Tööd ja tegemised. Mõtteid Eesti animafilmist 1988. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 14-22.