Tummfilm kurdist tüdrukust (2005)

Filmist meedias

Peeter Sauter: „Kurdi tüdruku filmis on episood, mida dokki sageli ei saada. Operatsioon. Jälle võiks küsida, et kas sellist intiimset ja verist värki üldse võib üles võtta. Kuidas see mõjub opereeritule, kirurgile. Aga kui miski läheb neil nihu? Ent vaadake Laiapea filmi ja te saate aru — saab küll. Laiapea võiks filmida sünnitust, hukkamist, eutanaasiat, suguakte erisooliste või suguakte samasooliste inimeste ja loomade vahel — ilma igasuguse ilkumissoovita — ja me saaksime aru selliste sündmuste ja käitumiste lihtsusest ja loomulikkusest. Okei, hukkamine ilmselt pole väga loomulik, aga hukatav võib ometi käituda loomulikult, ja loomulikult võib käituda ka timukas. Ning selle nägemisest oleks meil ehk midagi õppida. /---/ Nii et Vahur Laiapea põhipluss on osata filmida inimlikult valusaid asju, mille kohta muidu arvaks, et seda ei sobi filmida. Teda ootab minu meelest suur tulevik. Ja mina ootan seda tulevikku ka.“

Loe arvustuse täisteksti:
vahur laiapea nullstiilis doktriloogia ning raupi ja klaaman
Sauter, P. (2005). Vahur Laiapea nullstiilis doktriloogia ning Raupi - Klaamanni bakalaureusetöö Kaagvere tüdrukutest. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 103-110.

Ene Vainik: „Vahur Laiapea peamine sõnum on, et viipekeel on loomulik keel nagu iga teinegi, mis on ja peaks edasi olema kurtide laste ema- või esmakeel. Viiplevaid kurte ei tuleks käsitleda ega määratleda meditsiini raames, vaid kultuurilise grupina, keelevähemusena. Postulaadil on didaktilised järeldused kurtide hariduse osas, mida tuleks autori arvates anda viipekeeles. Kurtide lõimimist kuuljate ühiskonda ja kõneldava-kirjutatava eesti keele õppimist tuleb küll soodustada, kuid mitte eelistada viipekeelele. Kuulmispuude tõttu on kurtidel lastel olemas esimese keele omandamiseks vajalik sensoorne (visuaal-kineetiline) tundlikkus ainult viipekeele jaoks, eesti keelt tuleks õpetada teise keelena. Kuulmisimplantaatide paigaldamine ei pruugiks tähendada viipekeele peatset käibelt kadumist, vaid viipe-eesti-kakskeelsuse kujunemist. /---/

Autori teaduslike artiklitega varasemast perioodist (1989–1994) astub dialoogi tema tänapäevane (2005–2007) vaade eesti kurtide kogukonna ja viipekeele võimalikule hääbumisele. Raamatule lisatud autori film “Tummfilm kurdist tüdrukust” ei ole kindlasti pelgalt illustratsioon viipekeele käsitluse juurde, pigem on see raamatu empaatilise raami edasiarendus: näeme, mida toob kurdi lastekodulapse Ragne ellu kuulmisimplantaat. Autori huvi visuaalkineetiliste väljendusvahendite vastu on arenenud viipekeele lingvistilise kirjeldamise juurest eluga toimetulemise antropoloogilise dokumenteerimiseni. Laiem üldsus tunnebki Vahur Laiapead viimasel ajal rohkem sotsiaalse suunitlusega dokumentaalfilmide produtsendi ja autorina (“Hing on sees”, “Inimene pole kala”, “Teisel pool pidalitõbe”).“ /---/

Vainik, E. (2007). Mis on lahti? [Arvustus: Laiapea, Vahur. Keel on lahti: tähendusi viipekeelest. Tln: Eesti Keele Sihtasutus, 2007; raamatule lisatud V. Laiapea filmist “Tummfilm kurdist tüdrukust”]. Sirp, 21. sept, lk 24.