Avaleht » Filmiliigid

Toorumi pojad (1989)

Hantide karupeied

Dokumentaalfilmid Kestus: 59:04

Sisukokkuvõte

Lennart Meri dokumentaalfilm toob vaatajani iidse hantide karupeierituaali, mis on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal. 

Siberis Agani jõel on kolm paati teel. Need on handi jahimehed, kes just lasknud hantide püha looma - karu - ning nüüd koduranda jõuavad, paadis on karunahk. Karu on püha loom, ülijumal Tooru poeg ja handid Tooru rahvas - kogu filmis toimuva kohta jagab selgitusi autori tekst.
Rahvas on tulnud karu vastu võtma, teda austatakse suu andmisega. Vanem handi naine tuleb karunaha juurde ja peab karule lepituskõne. Handi mehed võtavad karunaha üksteise vahele ja viivad suvelaagrisse. Kogukonna rahvas asub karupeiede ettevalmistustöödele. Mehed koguvad metsas karukoja jaoks materjale ja asuvad meisterdama. Naised korrastavad hütis piduriideid, mis sammasaitadest välja toodud. Karule valmistatakse kasetohust paun andide jaoks, karukojale valmistatakse väike tulekolle, puust voolitakse mütoloogilise kuuejalgse põdra kuju ja tulevane laulusau.
Rahvas koguneb suvekoja juurde. Karunahk tuuakse rituaalse rongkäiguga majja, katuseaugust sisse. Mehed ehitavad hütis karukoda, selle külge seotakse seedermännioks. Karunahk seatakse korda, kaunistatakse. Kuna jahimehe püssi ette jäi emakaru, ehitakse ka karu naiseks. Enne karu äratamist puhastatakse ja pühitsetakse suvekoda nulukoore suitsu ja veega. Hütis algab laul, Pjotr Kuplandejev helistab kellukest karukoja seedermänni oksal ja laulab. Vassili süütab tule karukoldes. Šamaan Ivan Sopotšini laulud kestavad hütis õhtupimedani ja kanduvad metsadesse ümber hantide Agani suvelaagri.
Hommikul uinutatakse karu kellukesehelina ja lauluga. Suguvõsa asub üheskoos hommikustele argitoimetustele.
Spiridon Tõltšin räägib handi keeles elust Siberis naftamaadel: hantide ellu on tulnud palju ähvardavaid ohte. Peamiseks põhjuseks on nafta kaevandamine. Reostunud jõgedest kaovad kalad. Nad on naftat täis ja mürgised, mis toob kaasa söögipuuduse ja surmavad maksahaigused. Metsi on maha võetud ja järvesid tühjaks pumbatud. Järelejäänud metsad, kus saaks küttida, asuvad kodust kaugel. Venelastest naftatöötlejad tulistavad autodest ja naftatornidest nende põhjapõdrakarju ja varastavad tühjaks sammasaidad. Handid on hakanud tegema enesetappe, mis vanasti oli neile võõras. Koolis õpetatakse lapsi varastama, mitte tööd tegema.
Naftapumbad aga töötavad... Hõredate puude vahel leegitsevad naftagaasi tuleleegid. Jõekaldal lösutab prügi täis paat ja maas vedelevad roostetanud masinajupid... Kunagised uhked metsamassiivid on rüüstatud ja põlenud...
Suvehütis ja suvekoja õuel jätkuvad peierituaalid. Rahvas lõbutseb mängudega - mehed maadlevad, veavad vägikaigast. Kuna karu on Tooru saadik, ei tohi tal igav hakata. Karule lauldakse ja mängitakse pilli, tehakse nalju ja näitemänge. Pjotr Kuplandejev mängib hütis pilli, mille nimi on mängiv puu - narsjuh. Teatraalses laulumängus esitatakse erootiline naljalugu pimeda mehe külalisest. Rituaalsetes tantsudes ehitakse end tohust maskidega. Hütis mängib Timofei Ketšimov pillil torõk-sabrju.
Mees voolib mustrit laulusauale. Iga laul märgitakse laulusauale oma täkkega. Laulusau on kui küti kroonika, mis säilitab rituaali järjestuse. Šamaanitrummi kõmisedes laulab Grigori Pokatšev, suguvõsa vanim mees, hüti nurgas imetab noor ema last. Siin on kõik omavahel koos ja seotud, pered ja põlvkonnad. Taas langeb õhtu Agani jõele. Hütis, kellukese helinal, algab uus lugulaul. Käest-kätte ulatatakse kuuejalgset põtra. Karulaskja Vassili käes on tugev karuvibu, toimub rituaalne põdralaskmine. Šamaan helistab karukoja kella ja laulab, suguvõsa seisab ringis, hoitakse kätest kinni. Neljanda kesköö paiku on aeg Tooru saadik teele saata. Sirgete tüvedega männimetsas kõlab karu teelesaatmislaul. Ka siis, kui kopterilt näha tundra metsad ja järved, kõlab šamaani laul kajana.

Märksõnad: antropoloogia | arhitektuur | elukeskkond | elulaad | etnograafia | handid | hõim | jahimees | jõe ületamine | jõeäärne eluolu | karu austamine | karupeied | kogukond | laulumäng | looduslähedus | loodusrahvad | loodusreostus | loodusvaated järvedega | metsalagendik | mure rahva tuleviku pärast | mütoloogia | naftatootmine | ohverdamisrituaalid | perekond | perekondlikud sidemed | perekondlikud traditsioonid | perekonnaelu | puu langetamine | põlenud maastik | põlismets | põlisrahva elulaad | põlvkondade side | rahvakombed | rahvakultuur | rahvalaulu esitamine | rahvalikud tavad ja kombed | rahvapärimused | religioon | rituaalid | rituaalsed laulud | rituaalsed tantsud | rüüstamine | Siberi küla | Siberi loodus | Siberi põlisrahvad | soome-ugri keeled | soome-ugri rahvad | sugulased | suvelaager | šamaan | šamanistlik ellusuhtumine | tants | tantsuline eneseväljendus | tulelont | väike kogukond | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm