Avaleht » Filmiliigid

Teisel pool vett (2003)

Dokumentaalfilmid Kestus: 50:00

Sisukokkuvõte

Dokumentaalfilm Eesti ühest kaalukaimast rockilegendist Urmas Alenderist, eredalt vastuolulisest isiksusest, omapärasest ja äärmuslikust kunstnikust. 

Lugu Urmas Alenderist algab varasest lapsepõlvest tema ema meenutuste ja perepiltidega. Kooliajast mäletab Valdo Randpere teda nii oma kaaslaste, eriti aga kui tüdrukute iidolit oma vaba välimuse, käitumise ja bändis laulmisega. Rein Rannap meenutab ansambel Ruja loomist ja Urmase kutsumist bändi, juba tollastes lindistustes on 18-aastase laulja hääles ja esinemislaadis see omapära ja näitlejalikkus, mille järgi teda hiljem tuntakse. 1974-1978 õpib Alender näitlejaks Lavakunstikateedris, sealt suunatakse ta pärast lõpetamist tööle Nukuteatrisse. Urmas unistab oma korterist, et üksikisana pakkuda tütrele normaalset elamist. Tütar Yoko räägib, et kui väljapool kodu oli Alender bravuuritseja ja mõnikord ülbegi, siis kodus oli ta hoolitsev ja armastav isa.

Muusikuteed saatsid edu ja skandaalid, Urmasele oli jumalast antud rockmuusiku sarm ja seksapiilsus, kuulajad sattusid  kontsertidel lausa ekstaasi. Ruja sai korduvalt esinemiskeelde oma lavalise oleku ja käitumise tõttu, kokkupõrkeid oli KGB-ga. Igor Garšnek ja Jaanus Nõgisto jutustavad Ruja meeletutest seiklustest Venemaa kontserttuuridel. Kaheksakümnendate lõpus on Eestis rockmuusikale rasked ajad, kontserte on vähe, Ruja jääb laulvast revolutsioonist kõrvale ja laguneb. Urmas alustab soolokarjääri uue bändiga. 1989 läheb Alender Rootsi ja otsustab kõigile ootamatult poliitilise põgenikuna sinna jäädagi. Ta elab kiiresti ühiskonda sisse, töötab end trubaduurina üles ja naudib majanduslikku heaolu, kuid tunneb end väga üksikuna. Ühiseid esinemisi meenutab Ricky Delin, Rootsi muusikaprodutsent, kes tootis Alenderi viimased muusikasalvestised ja keda sidus lauljaga ta viimastel aastatel soe sõprus. Urmas Alender hukkub parvlaev Estonia katastroofis, just Delini tehtud videol on jäädvustatud temast viimased kaadrid. Urmas Alenderi sõbrad, kolleegid ja pereliikmed meenutavad teda kui muusikut, kellel oli eriliselt tundlik sisemine närv, mis reageeris kõigele ebaõiglasele, aga samas ka kaunile. Ta võis olla irooniline ja sarkastiline, aga sisimas oli ta tõeline poeet, see väljendub ka tema laulutekstides.

 

Märksõnad: alkoholi tarbimine | depressioon | eelaimus | emigreerumine | esineja | esinemine | fännid | isa ja tütre suhted | isiksus | KGB kabinet | kirglikkus | kontsertreis | laevahukk | laevareis | laulja | laulmine | laulutekstid | luuletaja | meenutused | muusika | muusikainimeste intervjuud | muusikud | rokilegend | rokk-kontsert  | rokkansambel | rokkmuusika | õpingud | üksindustunne | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm