Teisel pool vett (2003)

Filmist meedias

Andres Laasik: „Täna kinos Sõprus esilinastuv dokumentaalfilm Eesti rockilegendist Urmas Alenderist kasutab unikaalseid kaadreid, mis jõuavad avalikkuse ette esmakordselt.

Filmis “Teisel pool vett” on suur osa 1970-ndatel 8-millimeetrisele filmile salvestatud materjalil, mille võttis üles asjaarmastaja ja entusiast Heino Maripuu. Režissööri Liia Sakkose sõnul on Maripuul kodus aukartustäratav arhiiv enda üles-võetud 1970. aastate rockmuusikast ja selle tegijatest.

“Lisaks Urmas Alenderile ja Rujale on seal vapustavad kaadrid legendaarsest Propellerist, noorest Silvi Vraidist. Maripuul on väga hea vaist, ta on salvestanud suurepäraseid kaadreid,” lisas Sakkos.

Maripuu unikaalne materjal on hästi säilinud värvifilmil. Käepäraste vahenditega võttis ta üles ka heli. Filmi produtsendi Piret Tibbo kinnitusel on see hea kvaliteediga materjal, mis ei vajanud erilist töötlust ega kohendamist.

Veel näeb dokfilmis lõike Ricki Delini tehtud videost, mis kajastab Alenderi ja Delini viimast ühist Eestis-käiku. Delin on Rootsi muusikaprodutsent, kes tootis Alenderi viimased muusikasalvestised ja keda sidus lauljaga ta viimastel aastatel soe sõprus. Just Delini tehtud videol on jäädvustatud viimased kaadrid Alenderist.

Vähe tuntakse ka Alo TV jaoks üles võetud Jaan Kalmuse videolinti Ruja viimasest kontserdist Tartus 1988. aastal, mida kasutatakse filmis kohe alguses. Laiemalt pani tegijaid materjali otsima tõsiasi, et ETV arhiivis oli salvestisi Urmas Alendrist suhteliselt vähe.

Ligi tunniajalisse filmi mahub hulk intervjuusid, sõna saavad Urmas Alenderi sõbrad, kolleegid ja pereliikmed, teiste hulgas Rein Rannap, Jaanus Nõgisto, Peeter Volkonski, Ott Arder, Valdo Randpere, Yoko Alender-Leht jt.

Esimese suurema filmitööga avalikkuse ette jõudnud Liia Sakkos (41) hakkas Alenderist materjali koguma juba mõned aastad tagasi. “Oma muusika kaudu on Urmas Alender mulle väga oluline,” ütles režissöör, kelle senine filmikogemus piirdub õppimise ja tööga Rein Raamatu joonisfilmistuudios. Seal tegi Sakkos ka lavastajana mõned joonisfilmid.

Eesti Televisioon näitab tõsielufilmi “Teisel pool vett” 22. novembril, päeval, mil Urmas Alender oleks saanud 50-aastaseks.“
Laasik, A. (2003). Film näitab haruldast Alenderit. Eesti Päevaleht, 20. nov, lk 15.


Immo Mihkelson: „Dokumentaalfilm «Teisel pool vett» räägib legendiks saanud Urmas Alenderist. Just nimelt räägib - püüab anda ülevaate laulja elukäigust, luua temast pilti.

Režissöör Liia Sakkos, kellele «Teisel pool vett» on debüüt laia publiku ees, üritab näidata ka teistsugust Urmas Alenderit, mitte ainult kui rockilauljat.

See teine olevat tundlik inimene, karuse väliskesta alla varjuv sümpaatne ja meeldiv tüüp. Sellele osutavad ekraanil eelkõige need, kes Alenderit lähedalt tundsid, puutusid temaga kokku nii kontserdilaval (Rein Rannap, Peeter Volkonski, Jaanus Nõgisto jt) kui koduses miljöös (ema ja tütar).

Olulisem on aga see, mis sõnatult kõneleb omasoodu, ehk mitmest ajast pärit filmikaadrid, osa neist üles võetud amatöörkaameraga, küljes fänluse nähtamatu pitser.

Filmi liigutavaim kaader on suures plaanis Urmas Alender laulmas sõnu «Eestimaa». Tal on silmad märjad ja see ei ole teesklus. Samamoodi mõjus on see hetk, kus ta prooviruumis kirglikult laulab Ernst Enno sõnu «Nii vaikseks kõik on jäänud…». Mõni pisike detail võib vahel olla kõnekam kui pikad targutused.

«Teisel pool vett» on teinud ära suure töö, kompileerides ja järjestades poeedi hingega lauljast talletatud filmi- ja videolõike. See pakub ka ühe võimaliku terviku. Aga et Urmas Alender oli vastuoluline ja paljude vastuseta küsimustega isiksus, on võimalikud ka teistsugused tervikud.

See teebki ta huvitavaks ning sellele osutab ka Liia Sakkose film.“
Mihkelson, I. (2003). Teistmoodi Alender. Postimees, 22. nov, lk 15.


Vallo Nuust: „Pagana raske on arvustada Allfilmi dokumentaalfilmi Urmas Alenderist nii, et see ei muutuks hilinenud nekroloogiks. On ju suur kiusatus rääkida Laulva Poeedi elu ja surma traagikast, või igavesest võitlusest kaamosega, mille taaka vaid valusalt täpne sõna ehk noot võib viivuks kergendada.

See oleks ikka ja alati vale, nagu on vale igasugune nekroloog, mis õilmitseb sõnadest, mida nende adressaat oma elu ajal kunagi ei kuulnud. Kui Alender seisab praegu seal, teisel pool jõge, pikas spaleeris koos paljude elu ajal tunnustamata loojatega, seisab tema vastas tingimata Vladimir Võssotski. Ja siis nad peksavad kitarriga nende vahelt läbi hiilivaid kriitikuid, kes märkasid mõista nende poeesia ilu alles pärast nende surma.

Allfilmi mees- ja naiskond sealt läbi kõndima ei pea, sest vaatamata dokumentaalfilmi kohati rabedale fragmentaarsusele ei eksinud see kordagi visuaalse nekroloogi libedale teele.

Ehk oleks lootnud näha pilti pisut sõnumlikumalt Alenderi muusikaga kokku helisemas. See-eest aga sulasid tervikusse filmi- ja videokatked, mille olemasolu seni vaid üksikud oskasid aimata.

Ehk oleks oodanud filmile tugevamat telge, selgemat selgroogu, läbimõeldumat stsenaariumi või täpsemat montaaži. See-eest oli Alender ise kohal ja mängis oma surmajärgse esimese filmirolli elu viimasest, mängimata jäänust, suuremaks.

Filmis oli just parasjagu naiivsust ja parasjagu nostalgiat. Ja üks teine poeet, elus ja purjus. Või hoopiski elust purjus?

Ehk just tibatillukesed elupärased nüansid tõstavadki selle filmi lamedalt õilmitsevaist nekroloogidest palju-palju kõrgemale. Sest kunagi pole oluline surm, vaid ikka ainult elu.“
Nuust, V.  (2003). Ikka ainult elu. Postimees, 25. nov, lk 25.

Yoko Alender jäi filmiga rahule

Isa biograafia ilmumine on Yoko sõnul lahtine. “Biograafia tegemine on keeruline, see nõuab väga head toimetajat, sarnast fanaatikut nagu äsjase tõsi-elufilmi tegija Liia Sakkos.”

Alenderi sünniaastapäeva nädalal kinos ja ETV-s esilinastunud dokfilmiga jäi Yoko väga rahule. “Film oli suur töö, väga hästi tehtud. Sakkos lähenes väga põhjalikult, mul endalgi oli seda filmi huvitav vaadata.”

Yoko sõnul üllatasid teda näiteks mõned Tartu muusikapäevadel võetud kaadrid. “Vaatasin isa nägu ... ta oli ikka nii läbi omadega, valus oli vaadata. Mina olen seni rohkem isa muusikaga tegelenud, film keskendus rohkem talle kui inimesele.”
Erlach, R. (2003). Uus topeltplaat näitab eripalgelist Alenderit. Eesti Päevaleht, 17. dets.

DVD

Urmas Alender. Liikuvas pildis (2008). Yoko Alender / Julm Productions OÜ
Kogumik dokumentaalset ja muusikalist materjali Eesti ühest kaalukaimast rockilegendist Urmas Alenderist. Sisaldab 2003. aastal valminud dokumentaalfilmi "Teisel pool vett", kontsertvõtteid, videoid Ruja ja Alenderi loomingust, samuti avaldamata kaadreid isiklikust arhiivist.