Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Filmi nimi:

Märksõnad:

Filmi liik:

Kohad ja objektid:

Žanr:

Sündmused:

Tootmisaasta:

Asutused filmis:

Tootjad:

Isikud filmis:

Näitlejad:

Piirdaatumid:

Filmitegijad:

Sulge detailotsing

Avaleht » Filmiliigid

Teisel pool pidalitõbe (2006)

Dokumentaalfilmid Kestus: 52:00

Sisukokkuvõte

Lugu kahest pidalitõvega koos elanud inimesest – leeprahaige Ülo Kirsist ja meedik Anne Sarvest.

Lätimaal Talsi linnakese külje all asuvas leprosooriumis elab eestlane Ülo Kirs. Vana mees meenutab oma elatud elu. Leeprahaigena on see olnud keeruline nii füüsiliselt kui ka hingeliselt. Saaremaal 1926. aastal sündinud Ülo Kirs oli nelja-aastane, kui tema ema leprosooriumisse viidi. 1945. aastal tegi Ülo Saksa armees kaasa sõja lõpu, käis läbi ka Tšehhi põrgu. 20aastasena ehitas ta nõukogude sõjavangina Tallinnas Bekkeri sadamat. Sõjavangist viidi leeprasse haigestunud Ülo 1946. aastal Märjamaa lähedale Kuuda leprosooriumisse, kus ta kohtus taas oma emaga. 1963. aastal viis tõsine konflikt asutuse toonase peaarsti Arno Sarvega Ülo Kirsi Lätimaale Talsi leprosooriumisse. Filmi tegemise ajaks oli Ülo elanud leprosooriumides kokku juba 58 aastat, sellest viimased 41 aastat Talsis. Leeprahaigete ravija, meedik Annes Sarv on Ülo Kirsi Lätimaale pagendanud Kuuda leprosooriumi peaarsti Arno Sarve lesk. Ülo Kirs ja Anne Sarv tundsid üksteist hästi 1960. aastate algusest, kui Anne koos abikaasa Arnoga Kuuda leprosooriumis töötas. Mõlemad mäletavad Märjamaal juhtunud sündmusi ja patisendi-peaarsti vahelist konflikti erinevalt. Ülo Kirs räägib lapsepõlvest, emast, tööst, jumalast ja põrgulikust haigusest, mis on saatnud teda läbi elu. Filmis antakse selgitusi leepra, rahvasuus ka pidalitõve nime kandva haiguse kohta, kasutatud on rohkelt fotosid.