Avaleht » Filmiliigid

Šurale (1990)

Dokumentaalfilmid Kestus: 17:22

Sisukokkuvõte

Renita ja Hannes Lintropi dokumentaalfilm põlevkivikeemia kombinaadi tuhamäe tipus töötavast 64-aastasest venelannast Aleksandra Sadovskajast.

Vana naine astub trepil mööda lõputut kaldteed ülespoole, põlevkivituhamäe tippu. Seal on Aleksandra Sadovskaja töökoht, valvuriputka. Šural tuleb vagonettidega tuhamäe tippu transporditud kuum tuhk veejugadega maha jahutada.  See on tema igapäevane töö: oodata uusi vagonette, jahutada tuhka, korrastada mäetippu. Aleksandra loeb kohmakas eesti keeles luuletusi: “Minu isa majakene, linnupesa sarnane...”   ja “Mu koduke on tilluke...” Eesti ajal, kui Šura koolis käis, õpetati seal teisest klassist alates eesti keelt, aga kui tulid venelased, korjati kõik eestikeelsed raamatud ära ja enam ei õpetatud eesti keelt. Siis algas sõda, kool jäi pooleli ja Šura jäi hariduseta. Naine tööd ei karda, aga tormi ja äikesega olevat küll päris õudne kõrgel mäe otsas olla. “Minu kodumaa on nüüd siin, aga pärit olen Viru maakonnast, mis nüüd on Leningradi oblasti all, Slantsõ rajoon. Kui venelased tulid, hakkasid miitingud ja sunniti kolhoosi, aga isa otsustas kogu talupidamise maha müüa ja tulime ära Narva.” On kevade algus, aprill. Öösel maha sadanud lumi pole veel päris ära sulanud. Aleksandra armastab kevadet ja linnulaulu. Raudkonstruktsioonidel sõidavad kriginal-kolinal tuhamäe tippu järjekordsed vagonetid aherainega, puistavad sisu maha ja liiguvad edasi. Tuha veejoaga jahutamine, labidaga tuhakallamiskoha tasandamine. Veeoja voolab mööda tuhamäe külge alla, viies kaasa keskkonda reostava olluse. Ümberringi on surnud loodus. Aleksandra krutib raadiokanaleid, kuulab jumalasõna, laual lebab evangeelium, emailpotis prillid ja lõngakerad. “Raske on selles kõlvatus maailmas olla vaga ja kuulekas...” Aleksandra räägib oma igapäevatööst ja väikesest sissetulekust – hinnad kallid, ei taha pensionile jääda, kuni tervis vastu peab. Teistsugust tööd ta teha ei tahaks: mäe otsas on kõige parem! Vahel koob, vahel loeb pühakirja, kuulab raadiot. Aleksandra astub mööda tuhamäe treppe. Kaamera tõuseb ja kaugeneb, näha on lagastatud maad, tuhamägesid ja suitsevaid tehasekorstnaid.

 

Märksõnad: elulugu | elulugude rääkimine | kaevandusmaastik | loodusvaated kõrgelt tuhamägedele | luuletuse lugemine | pensionär | põlevkivikaevandused | põlevkivikarjäär | põlevkivituha transportimine tuhamäele | põlevkivitööstus | raadio kuulamine | raadiosaade  | trepist üles minek | tuhamäe tipp | tuhamäed | töölisnaine | tööstusmiljöö | usklik | venelanna | ökoloogiline jalajälg | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm