Avaleht » Filmiliigid

Filmikaameraga läbi Eesti (Põhja-Eesti, 1926) (1926)

Estonia-Filmi kroonika

Filmikroonikad Kestus: 09:07

Huviinfo

Kohad kroonikapalas

Meriküla (vahel ka Mereküla, Merrenküll) küla asutati pärast 1653. aastat, kui sinna asusid elama raskolnikute perekonnad. Hiljem liitus nendega veel teisigi raskolnikute perekondi. 1726. aasta adrarevisjoni andmetel elas Merikülas 15 peret.
1861. aastal eraldati Laagna mõisast Meriküla ja Udria külad koos maadega ja Mustajõe mõisast metsa ning asutati Meriküla poolmõis. Meriküla mõis sai ka Udria maadel oleva Hanela karjamõisa. Ehitati härrastemaja ning selle ümber kujundati park.
Vt edasi
Meriküla, http://et.wikipedia.org/wiki/Meriküla

Tooma küla omapärased kahekordsed puuhooned pärinevad Teise maailmasõja eelsest ajast, ehitatud aastatel 1910 - 1938. Tooma oli rahvarohke ja Eestiski tuntud koht. Kui Tooma Katsebaas 1960. aastal Kärdesse kunagise mõisahäärberi kohale ehitatud uude keskusehoonesse kolis, hakati ka Kärde kohta sageli Tooma nime kasutama, vahe tegemiseks külade vahel kutsuti senist Vana-Toomaks.
Tooma Sookatsejaam elas läbi tõuse ja langusi. Enne Esimest maailmasõda jõuti palju: looditi ja kaardistati territoorium, käsitsi laastati 10 ha soometsa planeeritud kuivenduskatsete jaoks ning kraavitati ja dreeniti 2 ha madalsood. Siit sai alguse Eesti soode uurimine teaduslikul alusel - enne praktiliste tööde algust võeti ette põhjalikud geoloogilised, botaanilised ja agrokeemilised uurimised, alustati ilmavaatlusi. Kahjuks kadusid katsejaama esimene juhataja dr. A. Vegesack ja botaanik Heinrich Precht sõjakeerises.
Vt edasi
Jõgeva vald. Kärde ajalugu, www.jogevavv.ee (06.07.2011).

Kärde mõisat (saksa k Kardis) on esmamainitud 1532. aastal, mil ta kuulus Johann Rebuckile. Hiljem vahetas mõis tihti omanikke — ta on kuulunud nii von Rosenitele, von Braschidele kui ka von Pistohlkorsidele. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Viktor von Stackelberg.
Mõisa peahoone oli ühekorruseline arhailine õlgkatusega puitehitis, püstitatud tõenäoliselt 18. sajandil. Hoone ei ole säilinud. Alles on massiivne ait ning mõned teisedki ümber ehitatud mõisa kõrvalhooned.
Kärde mõisa teeb kuulsaks aga nn Kärde rahumajake - mõisapargi loodeserval paiknev väike palktare. Pärimuse kohaselt sõlmiti selles tarekeses 1661. aastal Kärde rahu, mis lõpetas tollase Rootsi-Vene sõja. Rahu sõlmimises nimetatud tarekeses tuleb siiski kahelda - jääb selgusetuks, miks pidi 17. sajandi mõisakompleksi äärealal olema selline majake. Samas on ürikutest teada, et 1661. aastal sõlmiti rahu siiski Kärde mõisas. Kõige tõenäolisem on, et rahu sõlmiti mingis sõjast terveks jäänud palkhoones (nt rehes), mille lammutamisel saadud materjalist püstitas Kärde mõisnik pargi servale sündmuse mälestuseks väikese tarekese. 1960teks aastateks oli rahumajake väga lagunenud. 1960-90tel aastatel on välja vahetatud suur osa hoone palke.
Eesti mõisaportaal. Kärde mõis, http://www.mois.ee/tartu/karde.shtml (06.07.2011).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm