Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Sõda pärast sõda (2002)

Filmi kommentaarides on kasutatud tekste Mart Laari raamatust "Metsavennad"

Sisukokkuvõte

Peeter Simmi dokumentaalfilm metsavendade tegevusest Eestis pärast Teist maailmasõda.

Ülevaade Eesti keerulisest olukorrast Teises maailmasõjas ja aastakümnete pikkusest meeleheitlikust vastupanust nõukogude okupatsioonile pärast sõja lõppu. Teatud aastakäikude eesti meestel polnud sõja ajal suurt valikut. Oli kas lasta end mobiliseerida vene või saksa sõjaväkke või siis varjata end metsas, võideldes seal võõrvõimu vastu. Paljud noored mehed valisid viimase tee, eelistades vaba mehena kodumaa eest surra. Metsa pageti ka Siberisse küüditamise eest. Esialgu loodeti mõned kuud seal vastu pidada, kuni saabub välisriikidelt oodatud abi. Selle asemel tuli hoopis külm sõda ja metsavennad jätkasid võitlust kuni 1950ndate lõpuni. Vaatamata lootusetule olukorrale, julgeoleku massiivsetele haarangutele ja paljudele sissekukkumistele tehti mitmeid õnnestunud ründeoperatsioone. Ühest hulljulgest plaanist lasta õhku kurikuulus NKVD Pagari tänava maja koos veriste kätega Boriss Kummiga pajatab filmis Aksel Mõttus.

Metsavendade mälestusi seovad kroonikakaadrid sõjaaegsest ja -järgsest Eestist, kõrvalepõiked tänapäeva ja kommentaarid, mis sisaldavad tekste Mart Laari raamatust “Metsavennad“. Metsavenna talus Võrumaal tutvustab Alfred Käärmann huvilistele oma metsapunkrit ning räägib, kuidas ta haavatuna Lätti põgenes ja lätlased ta elu päästsid. Metsavendade vastupanu ei suutnud küll murendada punavõimu, kuid nende võitlus polnud asjatu. Lootusetu, kuid põhimõttekindel vastupanu päästis Eesti rahva hinge – tõdetakse filmi lõpus. Metsavendluse aated elasid rahva mälus edasi, sillutades teed Eesti taasiseseisvumisele pool sajandit hiljem.