Suur Tõll (1992)

Filmist ajakirjanduses

Urmas Dresen: „Mõningane probleem tõepärasusega on ka filmil "Suur Toll" (1992, tsenarist Jaak Sammet), mis iseenesest on üsnagi kompaktne ning kronoloogilise ülesehitusega lugu ühe laeva saatusest, mida jaotavad perioodideks laevakella löögid ja silueti all olevad daatumid. Paraku on siin aga valitud vaid jutustav laad (võib-olla ka ajalimiidist tingituna) ning seetõttu pole leitud kohta ühelegi intervjuule. Selle asemel, et lasta näiteks jäämurdja kauaaegsel kaptenil Henn-Mart Silverel kaptenisillal paari sekundi vältel vaid kaugusesse vaadata, oleks võinud tal lubada rääkida kas või natukenegi argisest laevatööst ja laeva meresõiduomadustest. Seda enam, et Silvere on ainuke siiani elav eesti soost mees, kes seda laeva ka reaalselt on juhtinud. Üsna tagasihoidlikult on näidatud laeva vägagi värvikat tagasisaamislugu ning hilisemat teekonda Lomonossovist Tallinna, kuhu jõuti 13. oktoobril 1988. Kuigi filmi lõpuosas tuleb diktoritekstist välja, et "Suur Toll" vajab abi taastamiseks (seda vajab ta ka siiani väga), ei saa seda kuidagi filmitud kaadritest järeldada, sest läbi kaamera luuakse meile peamiselt optimistlik, positiivne (muusikaline kujundus!) ettekujutus vanast jäämurdjast, mille kapten võtab pidulikult vastu sini-mustvalge lipu ja nõgine katlamees mõnusalt piipu popsutab. Võib-olla, et on natuke ülekohtune soovida ilmselt vaatefilmi kategooriasse kuuluvalt filmilt ka probleemide esitamist ja laiemale publikule teadvustamist, ent laeva enda seisukord, milles pole viimase nelja aasta jooksul olulisi nihkeid paremuse poole toimunud, õigustab vahest väheke siin kirjutaja soovi.“

Dresen, U. (1997). Merendusajalugu läbi Toivo Kusmini kaamera [Toivo Kusmini merefilmid "Suur Tõll" ("Tallinnfilm", 1992), "Saa vabaks, Eesti meri" ("Tallinnfilm", 1989-1990), "Randlased" ("Tallinnfilm", 1990), "Mereväravad" ("Eesti Kroonikafilm", 1994), "Vabaduse eest" ("Filmtek", 1994) ja "Lipule... güüsile... valvel!" ("Eesti Kroonikafilm", 1996); lisa : S. Teinemaa koostatud režissööri filmograafia]. Teater, Muusika, Kino, nr 12, lk 35-40.

Jäämurdja Suur Tõll

Suur Tõll on Eesti aurik-jäämurdja, mis on tänapäeval ühtlasi maailma suurim säilinud aurujäämurdja, samuti ainsana säilinud enne Eesti Vabadussõda ehitatud aurulaev kogu Baltikumis.
Suur Tõll seisab Tallinnas Lennusadamas ja on üsna algupärases seisukorras ajalooline laev, mis on avatud külastajaile. Laev kuulub Eesti Meremuuseumile.
Laev on nimetatud mütoloogilise Saaremaa vägilase Suure Tõllu järgi

Jäämurdja Suur Tõll, Eesti vanim säilinud laev ehitati Stettinis Tallinna (Revali) sadama jaoks ja lasti vette 28. detsembril 1913. Tsaari Venemaa laevana osales see I maailmasõjas. Saatuse tahtel on Suur Tõll töötanud 1915-1917 Vene tsaari lipu all, 1918. aastal Soome lipu all, 1922-1941 Eesti Vabariigi lipu all ja 1941-1988 NSVL lipu all. 13. oktoobril 1988. aastal jõudis ta Kroonlinnast tagasi Tallinna ja 7. jaanuaril 1992 tõsteti masti üles Eesti lipp.
Selliseid vanu laevu ei ole enam säilinud palju, ta kuulub ühe vanemana Soome Tarmo ja Rootsi Sankt Eriku kõrval ajalooliste aurulaevade hulka.

Jäämurdja Suur Tõll filmides

NSVL, Itaalia ja Mehhiko koostööfilm Punased kellad (1982).

Foto: Jäämurdja "Volõnets" ("Suur Tõll") Leningradis. Paremal paat mereväe kursantidega. Toimuvad S. Bondartšuki filmi "Punased kellad" filmivõtted.
https://ajapaik.ee/photo/70469/jaamurdja-volonets-suur-toll-leningradis-paremal/

Tulivesi (1994). Võtted laeval toimusid 1993. aastal.

2006. aastal etendas Suur Tõll filmivõtetel Venemaa hospidallaeva Sibir. Selleks puhul dekoreeriti laev ajutiselt punase risti ja vastava nimega.

Täiendavalt:
Suur Tõll (laev),  https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_T%C3%B5ll_(laev)

Raamat Suurest Tõllust:

Jäämurdja Suur Tõll (2016). Koostanud Mihkel Karu, Priit Lätti ja Teele Saar. Kirjastus Argo.