Soome tööle (2006)

Filmi autor Andres Keil oma filmist

Katke intervjuust:

Miks tahtsid teha Eesti lugusid? Mis suhe sul filmiga on? Miks valisid sellise teema (Soome tööle)?
Selle filmi tegemine oli suur juhuste kokkulangemine. Revolver Filmi produtsent Karin Reinberg küsis ühel suvalisel ajahetkel vist poolteist aastat tagasi, kas mul pole mõnda ideed, millest dokkarit teha. Mul mõned olid. Need said “Eesti lugude” projektideks vormistatud. “Soome tööle” läbis ETV ja Filmi Sihtasutuse karmi, ent õiglase sõela.

Ning tuleb tunnistada, et kuna see oli peaaegu rohujuure tasandil esimene filmiga kokkupuude, siis kergelt film ei tulnud. Kui meil poleks olnud nii head ja professionaalset tiimi, kes kohati ennastsalgava pühendumisega filmi tegemisse panustas, oleks elu olnud palju keerulisem. Filmi tegemine on tiimitöö ja debüteeriva režissöörina ei tahaks ma oma rolli selle filmi sünni juures küll kuidagi üle tähtsustada. Liiatigi, filmi tegemise juures on kaks vägagi erinevat etappi: töö võtteplatsil ja montaažilaua taga. Teatrikooli ja -kriitiku taustaga tundsin ma end platsil võrreldamatult paremini ja kindlamalt.

Ja muidugi tegelased – ma ei tea, oli see kõigevägevama sõrm või lihtsalt algaja õnn, aga meil olid ilmsesti maailma parimad tegelased. Siirad, rõõmsad, sõbralikud ja head – aitäh, Aita, Indrek ja Arie!

Aga miks selline teema? Esiteks, me kõik olime ju kuulnud, kuidas Soome läheb meeletul hulgal Eesti arste (mis kardetavasti muutub lähimal ajal suureks probleemiks, kui see juba praegu pole) ja ehitajaid (mis ehitusbuumis Eestis on selgemini nähtav probleem, kuid sisuliselt sügavuselt ehk kergemini üle elatav, lahendatav). Ning Soomes on ka palju Eesti kultuuriinimesi: lauljaid, tantsijaid jne.

Aga ainuke koht, kus me neid näeme, on kiirlaev esmaspäeva hommikuti. Või kuuleme kellegi tuttavast, kes on just nimelt Soomes tööl. Mida see elu tegelikult tähendab, sellest meil vaid 80-kilomeetrisest vahemaast hoolimata tegelikult aimu ei ole. Eks me tahtsime selle filmiga viga natuke parandada, ise targemaks saada ja teistele näidata. Ning kui hästi läheb, ehk ka mõne sotsiaalselt olulise küsimuse tõstatada.

Kriitiku kommentaar

Andris Feldmanis: „Filmi suurimaks õnnestumiseks võib pidada sundimatuid pilguheite Soome eestlaste argipäeva. Eraldi kiitust väärib ka filmile muusika loonud Tartu Popi ja Roki Instituut – meeldib või mitte, aga ei see muusika meelest läe.“

Allikas:
Feldmanis, A. (2006). Eesti (päevalehtlaste) lood [Madli Lääne “Tähelepanu, start!” ja Andres Keili “Soome tööle”]. Eesti Päevaleht, 4. nov, lk 26-27.