1980. aastal emigreerus Arvo Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ja asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. Dorian Supin jälgib helilooja päevi, ikka õhtust hommikuni. Kõlab muusika. Kontserdid mitmetes riikides, ühiskondlik tunnustus ja avalik elu. See, mis näha-teada kõigile on kui veepind – tihti ebatäielik, muutlik, vahel tegelikkust moonutav. Sündmused, kohad ja üksikasjad helilooja elus on vormiks, kus looming on meile jälgitav. Proovime näha rohkem. Kodune miljöö, helilooja mõtteterad. See on kui vees tahta näha põhja, kui peegeldus ei sega. Sügavuse määramine osutub aga sageli silma abil teostamatuks.
Filmi režissöör: Dorian Supin
Arvo Pärt - Isegi kui ma kõik kaotan
2015
Arvo Pärt. 24 prelüüdi ühele fuugale
2002
2001
2001
1999
Tootjafirma | Eesti Telefilm, YLE (Soome) |
Värvus | värvifilm |
Teose liik | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Muusikadokumentaal |
Esitlus / dialoog | eesti, vene, saksa, inglise |
Kestus: | 58:38 |
Produtsent | Aarno Cronvall | Gunnar Okk |
Režissöör | Dorian Supin |
Stsenarist | Dorian Supin |
Operaator | Dorian Supin |
Kunstnik | Riina Vanhanen |
Helilooja | Arvo Pärt |
Helirežissöör | Vambola Vällik |
Monteerija | Kadri Kanter |
Toimetaja | Heidi Pruuli | Maie Jõgi |
Direktor | Maie Kerma |
Vaata lisainfot selle filmi kohta