Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Tiitrite tekst

Filmi algustekst: 29. november 1924. Eesti Vabadussõjast on möödunud viis aastat. Eesti Vabariigi – Nõukogude Venemaa piir.
Filmi lõputekst: Tol ööl peatati Tallinnas maailmarevolutsioon. Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemiseni jäi 67 aastat.

Sünopsiseid

EFSA sünopsis

„Detsembrikuumus“ on ajalooline action-draama, mis põhineb Tallinnas 1924. aasta 1. detsembril aset leidnud kommunistlikul riigipöördekatsel. Vastabiellunud Tanel ja Anna Rõuk on otsustanud Eestist jäädavalt lahkuda, kuid nende ärasõidupäeva hommikul algab mäss. Tanel, kes on end just armeest lahti võtnud, kistakse tagasi tegevusse, et päästa oma naine. Verise öö sündmused paljastavad kindralite ja riigijuhtide tegevuse või tegevusetuse ning kulmineeruvad salajase abipalvega, mille saatmist ainult Tanel saab takistada, et päästa noore vabariigi iseseisvus.
Detsembrikuumus: http://www.efsa.ee (15.02.2012).

Filmitegijate sünopsis

29. november 1924. Näib, et kommunismitont enam Eesti Vabariiki ei ähvarda. Noor abielupaar Tanel ja Anna üritavad toime tulla Eesti sõjaväelase ja sidekeskuse töötaja kasina sissetulekuga, kuid otsustavad sõita Pariisi paremat elu otsima. Samal ajal aga kogutakse piiri taga mehi, Tallinnas varjavad end mässulised, rahva hulgas töötavad agitaatorid.
1. detsembril, ärasõiduhommikul, lähevad Tanel ja Anna Balti jaama, kus satuvad aga otse keset äsjapuhkenud riigipöördekatset. Mõlemad langevad mässuliste küüsi ja lahutatakse teineteisest. Anna satub pantvangi kommunistide liidri kätte, kellega teda seob ühine minevik, ning Tanel peab võitlema nii vabariigi kui oma naise päästmise nimel...Kas noor ja habras Eesti Vabariik suudab püsima jääda?
Filmi tegevusaruanne EFSA-le, Lisad, lk 121 (sama inglise keeles).

Filmisündmuse ajaloolisest taustast

1924. aasta detsembrimäss oli täis juhuste dramaatikat. See oli lootusetu ja ebaprofessionaalne üritus, mis tugines peaorganisaatori, ÜK(b)P KK poliitbüroo liikme Grigori Zinovjevi hinnangule, et Eestis on revolutsiooniline situatsioon. Kavas oli rünnata väikese monoliitse rühmaga ja võim kiiresti üle võtta. Mässujuht Jaan Anvelt lootis, et  rünnakutes osaleb 2000 meest, tegelikult läks tänavatele kõigest 169. Eesti sõjaväest õnnestus värvata vaid viis reeturit.

Paistab, et ülestõusu puhkemist ikka ei usutud, sest ehkki mässuplaan ja rünnatavad objektid olid Eesti sõjaväeluurele teada, ei võetud konkreetseid vastupanuabinõusid tarvitusele. Nii vallutasid ülestõusnud täiesti kaitseta Balti jaama, Postimaja, Riigikogu hoone ja Lasnamäe lennujaama, kuid Toompeal oma maja pööningule peitunud riigivanemat Friedrich Akelit ei leitud õnneks üles.

Vallutatud objektid  vabastas Eesti  sõjavägi üsnagi improvisatsiooniliselt. Nii näiteks ründas Postimaja (telefonikeskjaama) hoonet seltskond eesti ohvitsere eesotsas kindral Ernst Põdderiga, kes, tulles hilisööni kestnud pidutsemiselt restoranist Linden, näidanud üles erilist osavust ja lasknud teda trepil varitseva mässaja üle vasaku õla maha. Uljas, aga amatöörlik oli asi mõlemalt poolt, kirjutab sündmusest Pekka Erelt.
Erelt, P. (2004). Verine esmaspäev. Eesti Ekspress, 25. nov.

Ajaloolane Ago Pajur on koguni oletanud, et armee juhtkonnas oli kommunistide poolt äraostetud isik, kõige tõenäolisemalt kindral Johan Unt, kelle käskkirjale vastavalt tuli mässajatele plaanikohaselt vastu astuda alles alates kella 16-st (mässurünnak algas varahommikul kell 5.15). Kindral Unt sai mässu mahasurujana vabadusristi ordeni, kuid langes aastal 1930 mõrva ohvriks, mille tegijat ja motiive pole õnnestunud selgitada. Mässujuht Jaan Anvelt aga langes 1937. aastal  koos paljude teiste Eesti kommunistide ja mässuosalistega Stalini suurpuhastuse ohvriks.
Erelt, P. (2004). Verine esmaspäev. Eesti Ekspress, 25. nov;
Esimese detsembri putš. Eesti Entsüklopeedia, 12 kd (2003). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 120-121.

Põhjalikumalt filmisündmuste ajaloolisest taustast vt artiklite kogumik: Detsembrimäss. Aprillimäss (koostaja T. Pruuli). Tallinn: Eetriüksus, 2008. 

Filmi valmimisloost

Linateos valmis juubelifilmina programmi “Eesti 90” raames. Siit tulenes ka suur vastutus ja teatud kiirustamine filmi tootmisel. Teose saamislugu oli üsna okkaline. Suuremad sekeldused olid seotud filmi käsikirjaga. Ajaloolase Lauri Vahtre kirjutatud stsenaariumi algne variant  tööpealkirjaga “Kohv ja kalliskivid” ei rahuldanud produtsenti, seejärel kaasati töösse teine stsenarist Mihkel Ulman, kuid ikkagi tuli Artur Talvikul koos lavastaja Asko Kasega käsikirja hiljemgi korduvalt ümber kirjutada. Stsenaariumi arendamine oli kahtlemata selle projekti üks valusamaid tahke. Nagu produtsent Artur Talvik raamatus “Detsembrimäss. Aprillimäss” nendib, ei olnud tal sugugi kerge Vahtrele seletada, miks keegi teine tema lugu veel peaks edasi kirjutama. Säärane kahe tule vahele jäämine pani tulevasele stsenaristile Ulmanile põhjendamatu vastutuskoorma ning ta pidi arvestama ka teiste loojaisiksuste seisukohtade ja tundepuhangutega.
Paju, M. (2008). Detsembrikuumus ehk kuhu kadusid kohv ja kalliskivid. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 104-111.

Filmi tootmise ajakava:

arendusperiood 2005 – 2007 sügis
ettevalmistusperiood 1. september – 30. november 2007
tootmine (võtted) detsember 2007 – veebruar 2998
järeltootmine (montaaž, helindamine) veebruar – august 2008

Toetusleping Eesti Filmi Sihtasutusega sõlmiti 12. märtsil 2008.

Lisaks stsenaariumi sünnivaevadele raskendasid filmi valmimist  ka lühike ettevalmistusperiood ja ligi 2,5 kuud väga rasketes tingimustes kestnud võtted. Esiteks oli produtsendi sõnul tegemist erakordselt mastaapsete võtetega, seda nii tehnilises kui ka logistilises mõttes, samuti oli filmigrupp tavalisest 2-3 korda suurem. Teiseks, 80% võtetest toimus öösel ning seda talvel, välistingimustes ja suures osas Tallinna vanalinnas. Pidev niiskes ja külmas kliimas töötamine kurnas Talviku sõnul võttegruppi kõvasti. Ja kolmandaks, eesti filmigrupil puudus suurfilmi tegemise kogemus.
Produtsendi kommentaar mängufilmi “Detsembrikuumus” vahearuande ja II etapi taotluse juurde EFSA-le 19.02.2008.

Filmis teevad linadebüüdi lauljanna Liisi Koikson, samuti Indrek Tarand.

Juubelifilm läks kallimaks kui oli planeeritud, kusjuures see valmis täielikult kohaliku rahastuse toel. Tegelik eelarve küündis 30 miljoni kroonini, millest erakapitali osa ületas 30%. Kulusid tõstis see, et Tapale tuli luua n-ö Balti jaam ja ehitada rongivagunid, mida eelarves kavas ei olnud. Loodeti kasutada filmi “Nimed marmortahvlitel” vaguneid, aga need oli selleks ajaks juba ära mädanenud (tegevusaruanne EFSA-le). Võtete tarvis ehitati Tapa sõjaväepolügoonile ka Eesti ja Venemaa piiri tähistav okastraadist piiritara.

16. novembril 2008 Tallinnas Coca-Cola Plazas esilinastunud action-draama oli ühtlasi esimene Eesti film, mida hakati kinodes näitama digitaalse projektori abil ning mis tagas suurepärase pildi ja heli kvaliteedi. “On omamoodi tähenduslik ja paradoksaalne, et kommunistliku revolutsiooni läbikukkumisest rääkiv lugu viib läbi Eesti digitaalse revolutsiooni,” märkis Talvik pressiteates. Lisaks kahele digitaalkoopiale tuli film välja viie filmikoopiaga, mis on lindistatud kõige uudsematele Fuji filmilintidele.
“Detsembrikuumus” esilinastus kuues saalis korraga (2008). Eesti Päevaleht: Laupäev: Kultuur, 18. okt.

Umbes samal ajal filmiga jõuab publikuni Tiit Pruuli koostatud raamat, mis räägib rahvusliku märuli sünnivaludest (Detsembrimäss. Aprillimäss.Tallinn: Eetriüksus, 2008). Raamatu teine osa koosneb stsenaristide, produtsendi, režissööri jm vaheisikute meilivahetusest ning aruannetest. Keegi seal emotsioone tagasi ei hoia ning solvangud ja solvumised on kerged tulema. Kõige selle kohal troonib produtsent Artur Talviku siiras pihtimus filmi tootmisvaludest, idee sünnist, stsenaariumi arendamise raskustest jpm. Huvitav lugemine selle kohta, kuidas isamaalisest ideest tahuti kosmopoliitse seltskonnaga välja üks tõeline märul.
Vaata:
Davidjants, K. (2008). “Detsembrikuumus” on nagu päris märulifilm. Eesti Päevaleht: Laupäev: Kultuur, 18. okt.

Filmi vastuvõtust

Eesti esimene märulifilm võetakse nii publiku kui ka kriitikute poolt hästi vastu. Kiidetakse nii  noore režissööri Asko Kase (kellele see on esimene täispikk mängufilm) kui ka operaatori Kjell Lagerroosi suurepärast tööd, õnnestunud näitlejatöid ja muusikat. Enim kriitikat saab loo stsenaarium, kus on mitmeid ebaselgusi. Talviku sõnul on see filmi nõrgim lüli tingitud ajapuudusest, sest juubeli lähenemine ja operaatori töögraafik ei võimaldanud enam jätkata käsikirja viimistlemist (aruanne EFSA-le). Filmi menule aitasid kahtlemata kaasa 2007. aasta aprilli(mässu)sündmused, mis paralleelina tõid esile linaloo aktuaalsuse.

Arvamusi kinopubliku hulgast:

Ain Mäeots, lavastaja: “See film on suur samm edasi Eesti žanrifilmi arengus. Kindral Põdderist räägitakse veel kaua, see on ilmselge, lõpuni nauditav oli ka kunstnikutöö, olustiku ja õhustiku loomine.”

Rein Lang, poliitik: “Mina olen hirmus suur filmivaataja ja teatriskäija, nii et ma vaatasin nüüd ka seda, kuidas on käsitööga. See on kindlasti Eesti kõige professionaalsem film: pilt ekraanil ja heli kõlarites on maailmatasemel. Ja on ju ometi hea, et ka Eesti saab niisugust filmi teha.”

Linnart Mäll, õpetlane: „Ma kartsin näha halba filmi, aga nägin head, isegi väga head. Poliitilist sündmust on näidatud väga õigesti ja osatäitjad on täiesti igaüks oma koha peal. Ma ei lootnud, et näitlejad nii hästi mängivad. Tõnu Kark meeldis mulle kõige rohkem. Ilusa lauluhäälega kauni noore daami asemel oleks võinud olla parem näitlejanna, aga tema peigmehe osa täitja sai hästi hakkama ja Anveltist tegi näitleja tõelise kommunisti, nii et kohe süda läks soojaks... Mina olen selle filmiga väga rahul.“
Hanson, R. (2008). Eriseansil viibis helindaja. Tartu Postimees, 20. okt.

Kriitiku pilguga:

Jaan Ruus: „"Detsembrikuumus" on poliitiline pamflett. Ehtne propagandafilm.“
Ruus, J. (2008). Propagandast ei pääse. Eesti Ekspress, 19. okt.

Kristiina Davidjants: „“Detsembrikuumuse” näol on tegemist täiesti uue kvaliteediga eesti kinos – esimest korda linastub meie kinodes kodumaine action-film, mis on “nagu päris”. Maailmaklassi operaatoritöö, montaaži ja helirežii tulemuseks on film, kus visuaalne pillerkaar tirib vaataja piisavalt kaasa, nii et too võib unustada linaloo mõned muud küsitavused, olgu selleks siis karakterite omavahelised suhted või reaalselt eksisteerinud isikute radikaalselt erinev välimus neid kehastanud näitlejatest (see puudutab muidugi eriti kõikvõimalikke vuntse, habemeid ja vurre meie rahvuslike suurmeeste nägudel).“
Davidjants, K. (2008). "Detsembrikuumus" on nagu päris märulifilm. Eesti Päevaleht: Laupäev: Kultuur, 18. okt, lk 7.

Artur Talviku andmeil jõudis film DVD-le Tšehhis ja Slovakkias ning teleekraanile  Rootsis, Austraalias, Türgis, Portugalis, Brasiilias, Mosambiigis ja Angoolas (info Artur Talvik: Postimees, 4.02.2012).

Poliitilisest angažeeritusest: „Detsembrikuumus“ versus „Saja aasta pärast mais“

Hilisminevikus toimunud arengute taustal saab julgesti öelda, et Mati Undi käsikiri ja Kaljo Kiisa film seadsid endale päris kindlasti kunstilisi eesmärke, mis vähemalt osaliselt täideti. „Saja aasta pärast mais“ (1986) oli vaba karakterite skemaatilisusest, millest „Detsembrikuumus“ ei suutnud kuidagi eemalduda. Kakskümmend viis aastat hiljem tehtud filmis on aeg ja inimesed kujutatud poliitilisest skaalast lähtudes mustvalgelt, jagatuna halbadeks ja headeks, ja lihtsakese põnevusfilmi loogika kohaselt võidutsevad finaalis „head poisid“. „Saja aasta pärast mais“ oli õnnestunud teha viisil, mis välistas primitiivse hukkamõistu ja lihtsameelse poliitilistesse laagritesse lahterdamise. Hinnangute andmine oli jäetud publikule.
Laasik, A. (2011). Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. Tallinn: OÜ Hea Lugu, lk 412-413.

Eesti filmiklassika

21. aprillil 2012 alustas ilmumist Eesti Päevalehe DVD-sari „Eesti filmiklassika“! See filmisari on eesti filmi sajanda sünnipäeva vääriline sündmus, mida on oodatud juba aastaid. DVD-plaatidele jõuab 45 palavalt armastatud mängufilmi, millest moodustuv sari koondab endas meie kultuuripärandi tähtsamaid tüvitekste mängufilmi valdkonnas. Tulemuseks on filmikollektsioon, mis kuulub aukohale igas Eesti kodus!

„Detsembrikuumus“ on filmiklassika-sarja 33. film, ilmunud 01.12.2012.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm