Saatana Vodevill (2010)

Filmiüliõpilasest režissööri ja stsenaristi Vallo Toomla lühimängufilm käsitleb iroonilises võtmes eksistentsiaalseid küsimusi. Keegi pole patuta, igaühes on veidi vanakuradit.

Hiljuti naise kaotanud Pastor (Roman Baskin) on elust tüdinenud ja kahtleb Jumalas. Ta ei usu ega looda enam midagi.
Samas tunneb end süüdi, teadmatagi, miks. Pastor mõtleb elust lahkuda, kasutades vene ruletti. Enesetapukatse katkestab salapärane Võõras (Guido Kangur), kes nimetab end Põrgupõhja päris Vanapaganaks. Ta on taas Peetruse soovil maale tulnud, et surnud naine pühitsetud mulda matta, õndsaks saada ja uuesti abielluda.
Pastor leiab selle võimatu olevat, sest Võõra hingel on hirmus patt – oma naise ja sulase mõrv. Pealegi pole ei teda ega surnud eite hingekirjaski. Tekib teoloogiline väitlus usu ja lunastuse ümber. Võõras, uurides raamaturiiulit, avastab pastori “salapatu” ja püstoli. Nähes läbi pastori silmakirjalikkust ja sobimatust hingekarjaseks, ärgitab ta teda end maha laskma. Ise oma elu üle otsustada on inimese suurim vabadus, sisendab ta. Jumalal on inimestest ükstapuha, ta tühistas lunastuslepingu ja elu on kui saatana vodevill. Loo püandiks on ootamatu rollivahetus.

Märksõnad: elutüdimus | enesetapukatse | Meie isa palve | pastor | patt ja lunastus | patukahetsus | Peetrus | ristiusu dogmad | silmakirjalikkus | siseheitlused | süütunne | valikute tegemine | Vanapagan | vene rulett | viinavõtmine | Vaata kõiki »