Avaleht » Filmiliigid

Saamueli Internet (2000)

Animafilmid Kestus: 29:00

Huviinfo

Autor Riho Unt oma filmist

“Poolteist aastat tegin seda filmi. Ja kui nüüd pimedas Kosmoses seda veel korra vaatasin - olen seda filmi ju ise oma tuhat korda näinud -, oli ikka hea tunne küll. Eriti see aplaus ja naerukohad.”
“Jäin vist rahule, muuta ei oskaks midagi,” tunnistab komöödiameister Unt.
Ise sarnanevat Unt aga seaga. Ja veidi ka nagu Saamuel Pliuhkamiga. Nii et kui Pliuhkam ja siga üheks isikuks kokku panna, saab Riho Undi koondportree. Eile läks “Saamueli internet” tõlkimisele ning kui sellega ühele poole saadakse, alustab nukufilm karjääri maailma ekraanidel.
Vainküla, K. (2000). Kui saab nalja, siis meeldib! ["Samuel internetis","Teekond Nirvaanasse" ja "Eilne vedur"]. Õhtuleht, 26. mai, lk 11.

Riho Unt ja "Saamueli Internet" Veneetsia filmifestivalil

Veneetsia filmifestival on maailma vanim siiani peetav filmifestival. Algust tehti sellega 1932. aastal. Tänavu 30. augustist 9. septembrini aset leidnud 57. festivali programmi oli esmakordselt valitud ka eesti film — Riho Undi “Saamueli internet”. Kohale oli kutsutud ka autor.

Katke intervjuust Riho Undiga:

Kuidas sattus “Saamueli internet” üldse Veneetsiasse?
Täiesti juhuslikult. Meile “Nukufilmi” tulevad pakkumised osalemiseks paljudelt festivalidelt ja me saadame neile tutvumiseks videokassetid. Teadmata, et Veneetsias ei olegi animafilmide kategooriat programmis, saatsime neilegi “Saamueli”. Üllatus oli suur, kui ühel hetkel juuli keskel saabus faks, milles teatati, et film on valitud Venezia biennaalile.
“Saamueli internetti” näidati kui draamat programmis “Uued territooriumid”, mis ei ole geograafilise tähendusega, vaid märgib uusi leide, otsinguid, suundumusi ja võimalusi filmikunstis. Minu teada oli ta festivalil ainuke uus animafilm, retrona demonstreeriti veel klassiku Ladislas Starewitchi (Władysław Starewicz) 1926. aasta nukufilmi “Maskott”.

Kuidas “Saamueli” vastu võeti, kas vaatajatele ei tundunud see liiga eestilikuna ja kaugena?
Tegelikult on “Saamueli internet” rahvuslik ehk sel määral, et paaril korral mainitakse Eestit ja eestlasi. Film on ikkagi suhteliselt lihtsakoeline ja aplausi põhjal, mis igale naljale järgnes, võis hinnata, et lugu jõudis kohale. Eriti tugev heakskiit saatis stseeni, kus ilmuvad välja SS-lased, ilmselt mõjus Mussolini palees äratundmisrõõm.

Kas itaalia ajakirjanduses ka sinu filmist juttu oli?
Iga päev ilmunud festivali pressiväljaandes oli lühike lugu itaalia keeles, seal iseloomustati põgusalt kogu praegust eesti animatsiooni. Tundus päris hea lühiülevaade olevat. Ja koht väljaandes oli soodne, kohe kõrval seisis pilt Harrison Fordiga Zemeckise filmist.
Kogu Lido saar — festival toimub teatavasti seal, mitte Veneetsias endas — oli filmiprogramme täis kleebitud ja muidugi oli nendel “Saamueli internet” märgitud. Ja iga päev kerkis festivalipalee ees vardasse Eesti lipp. Uhke tunne oli.
Teinemaa, S. (2000). Neli päeva ja kolm ööd Lido saarel. Teater. Muusika. Kino, nr 12,  lk 103-105.

Filmist kriitiku pilguga

Tarmo Teder: „Teraapilise toimega nukulugu illustreerib ja naeruvääristab arvutiinimesele teada internetindust ja selle jumaldamist, kuid ei eita midagi absoluutselt. /---/
Kivirähk ja Unt pilavad oma filmis mängunarkomaane ja mängude tegelasi, aga seda mõnusa huumoriga, mitte sarkasmiga. /---/
Reaalsus ja virtuaalsus on sulandunud, ja nii see tegelikult ongi, sest kõik kujuteldav on ju kuidagi reaalsuses (inimese peas? vms.) ju olemas. Vana Bill – Gates muidugi, läheb närvi ja saadab mustad mehed “mulgi viirust” likvideerima. Karistavate tüüpidega tsiteeritakse filmihitti “Mehed mustas”, kõrtsimäruliga actionfilme laiemalt. Viimaks päästab eit võrgus seiklejad ära, printer sülitab Saamueli ja Sea võrgust välja, loll vanamoor osutub elupäästjaks.
Tiigrihüppe edukalt sooritanud riik nagu Eesti võib end irooniliselt juba pilada, kuulutades Saamueli suuga: “Meile eestlastele pole seda arvutiraiska vajagi, mis me sealt otsime, jõest saab kala, mulla seest kartuleid ja paljaid naisi võib vahtida saunaakna taga.”

Arvustuse terviktekst:
Nirvaana, susla ja internet - Sirp
Teder, T. (2000). Nirvaana, susla ja internet ["Samuel internetis","Teekond Nirvaanasse" ja "Eilne vedur"]. Sirp, 2. juuni, lk 14.

Mati Unt: „Riho Undi filmides võtavad Saamueli teod järjest globaalsema ulatuse ja eks internet võimalda seda hiilgavalt. Juba teises osas asus ta võitlusse naftarindel ja saavutas teatud edu võitluses selle maailma standardiseeritud vägevatega. Need teod, eriti viimatised, meenutavad tuntud legendi Sigtuna vallutamisest. Me olevat ju hävitanud suure Skandinaavia linnuse ja selle väravad koju vedanud! Saamuel (kes läbib ju ilmselt ka mingisuguse portaali, ühesõnaga väravad!) jõuab isegi Pentagoni välja. 

Saamueli jõud peitub tema hüperaktiivsuses, mis omakorda toetub alkoholile, mida ta omakorda ise toodab ja siis tarbib. Ta hakkab oma viina tootma copy-klahvi kaudu, mis on tiigrihüppe-maa kodanikule sobiv. Kui enne arvati, et arvutiklahvid paljundavad, lõikavad ja kleebivad ainult õhku (ehk teiste sõnadega "infot"), siis eesti mees näeb asja praktilist külge. Kuid see selgub talle purjuspäi – tal saab lihtsalt viin otsa ja ta tahab veel. Alles pärast seda avastab ta ärivõimaluse.

Saamueli viin on ühtlasi võimas relv. Kuidas Saamuel globaalseid tegelasi täis joodab, see tuletab meelde indiaanlaste, Siberi rahvaste ja tšuktšide vaimset orjastamist suurrahvaste-okupantide poolt. Omakorda: ida suurjoodik äratab läänlases suurt aukartust. Hellar Grabbi rääkis kunagi, et noore mehena veel tehases leiba teenides jõi ta teiste ees ära teeklaasi viina ja sellest hetkest peale oli ta autoriteet ameeriklaste juures kindlustatud. Ka Bill Gates satub paanikasse, kui ta Saamueli näeb.

Kuid Saamueli tegevus on maniakaalne, eufooriline ja sellepärast kõikehävitav ja tegelikult eesmärgipäratu. Tegelikult ei oska ta muud kui kogu internet täis joota ja huupi purustada ning purustamisele ässitada. Vaevalt teab ta, et ta vastas on nimelt Men in Black. Tal ükskõik. MiB on surmtõsised, nad ei kahtlusta, et nende ees on miski, mis käib üle nende mõistuse. Saamuel on nagu purjus hiid, Kalevipoeg, ja Kivirähki teades võis tal isegi midagi sellist meeles mõlkuda. /---/

Riho Undi särav film annab maailmale jõulise signaali: hoidke eest, me tuleme! Ja kes on öelnud, et "eesti märk" peab olema positiivne? /---/
Igal juhul olid need kolmkümmend minutit, mis vapustasid maailma.“

Arvustuse terviktekst:
MATI UNT - PLIUHKAM JA SIGTUNA PORTAALID
Unt, M. (2000). Pliuhkam ja Sigtuna portaalid. Teater. Muusika. Kino, nr 12,  lk 99-102.

Euroskeptik Saamuel Pliuhkam – kangelane vastu tahtmist

Oskar Lutsu välja mõeldud kade, praaliv ja napsulembene talumees Saamuel Pliuhkam (Aarne Üksküla häälega), kes kõigis kolmes “Kapsapea” triloogia filmis tegutseb, eriti positiivsete isikuomadustega ei hiilga. Ta kuulub pigem Lutsu nende tegelaste galeriisse, kes enne teevad ja siis mõtlevad. Mati Undi sõnade kohaselt peitub Pliuhkami jõud hüperaktiivsuses: Saamueli tegevus on maniakaalne, eufooriline ja sellepärast kõikehävitav ja tegelikult eesmärgipäratu. Undi jaoks oli Saamuel nagu purjus Kalevipoeg, kellel heade kavatsustega alustatud ettevõtmised joomase pea tõttu alalõpmata liiva jooksid. Saamueli hüperaktiivsus aga tuleneb samuti enamasti alkoholi liigtarvitamisest.

Elu muutub kolme filmi jooksul küll nii palju, et puskariaparaat tagatoas asendub internetti ühendatud arvutiga ning Saamueli janu mõneks ajaks infonäljaga, aga vanad harjumused saavad lõpuks siiski võitu. Internetis toodab ta viina koopiamasinaga – ennustades nõnda stsenaristide Riho Undi ja Andrus Kivirähki abiga ette 3D-printimise tulevikku. Saamuel kopeerib masinaga samagonni ja seakoote kõrtsis klientidele pakkumiseks, hiljem on printer abiks ka vastupanuliikumise relvadega varustamisel. Nõnda esitab Riho Undi triloogia kolmas film mööda festivale tiirutades maailmale omamoodi ultimaatumi – hoidke alt, purjus eestlane internetis on hullem kui mis tahes hästi planeeritud küberrünnak. Bill Gates katkub juukseid, sest purjus eestlane on suisa viirus! Aga isegi purjus eestlane saab aru, et info on rikkus ja seda saab valuutana kasutada. Isegi mehed mustas (Will Smithi ja Tommy Lee Jonesi välimusega) ei saa Ida-Euroopa talupoja geenmuundamata viiruse vastu, kes oma kodulehekülje kaudu internetti ronib ja Pentagoni tagatubadesse tuuseldama pääseb. /---/

Artikkel jätkub tasulisena Eesti Ekspressi digilehel:
Euroskeptik Saamuel Pliuhkam – kangelane vastu tahtmist -
Euroskeptik Saamuel Pliuhkam – kangelane vastu tahtmist [lastefilmide DVD-sarjas ilmus „Kapsapea“ triloogia] (2014). Eesti Ekspress, 27. märts, lk 54.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

„Kapsapea triloogia“ on sarja 27. DVD, ilmunud 03.04.2014. Sellel on järgmised filmid:

Kapsapea (1993)
Tagasi Euroopasse (1997)
Saamueli internet (2000)

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm