Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Rannaniitude laulud (2005)

Sisukokkuvõte

Loodusdokumentaal Eesti rannaniitude taastamisest, mis käivitus Euroopa Liidu looduskaitsefondi LIFE-Nature toetusel aastal 2001.

Rannaniidud on inimtegevuse, karjatamise ja niitmise koosmõjul tekkinud pärandkooslused, kus on välja kujunenud omapärane liigirikas elustik – taimestik ja linnustik. Veel kohtab siin niidu kuremõõka, soo neiuvaipa ja taimeharuldusi, mida mujalt ei leia, näiteks niidu asparhernest ning paljusid juba haruldaseks saanud linnuliike, kes leidnud siin soodsa elupaiga. Kaadrisse on püütud niidurüdu, mustsaba-vigle, veetallaja, naaskelnokk, kivirullija, väiketiir ja kahepaiksetest kõre ehk juttselg-kärnkonn. Kõik need liigid on aga ohus rannaniitude kasutusala jõudsa vähenemise tõttu viimase poolesaja aasta jooksul, mil karjatamiskoormus on vähenenud. Ka pärast 1990ndate maareformi on paljud maaomanikud loobunud seal kariloomade pidamisest ja niitmisest. Tulemuseks on rannaniitude kinnikasvamine ja roostumine, kus ka rändlinnud ei leia sobivaid pesitsustingimusi.

Euroopa Liidu looduskaitsefondi Nature-projekti toetusel on alates 2001. aastast hakatud Eesti rannaniite kui väärtuslikke elupaiku taastama. Film keskendub sellealasele tegevusele Matsalu rahvuspargis. Talunikke on toetatud kariloomade hankimisel ja niidutehnika muretsemisel, vabatahtlikud puhastavad niite võsast. Projekti raames on rannaäärsetele talunikele niitude hooldamiseks abiks saadetud lambaid ja šoti mägiveiseid. Sõna saavad Riida talu peremees Tiit Pilt ja projekti koordinaator Voldemar Rannap. Rannaniitude liigirikkuse taastamise üheks indikaatoriks on kõre, kelle käekäigule ja päästmisele on pühendatud filmi lõpuosa. Kõre on ohustatud liik pea kogu Euroopas, nüüd püütakse teda taasasustada endistesse elupaikadesse Eestis, sh Kumari laiule Matsalus. Liigi olukorda kommenteerivad kahepaiksete eksperdid Lars Briggs ja Trevor Bebee. Vabatahtlike ja kõre-uurijate abiga rajatakse kõrede kudemislompe, kuhu paigutatakse võrkkastid liivakarjäärist toodud kõrekullestega ja kust kesksuvel lastakse noored isendid välja.
Kõik see, mida tehakse kõre heaks, tuleb kasuks vaid siis, kui rannaniite jätkuvalt kasutatakse, kui siia tulevad tagasi lambad, veised ja hobused. Siis taastub ka siinne liigirikkus.