Rannaniitude laulud (2005)

Film on valminud Euroopa Liidu toetusel LIFE-Nature projekti LIFE00NAT/EE/7083 “Rannaniitude kaitse Eestis” raames.
www.vesilind.ee (23.05.2014).

Arvamusi filmist

Sulev Teinemaa: „Üldiselt ei pidavat Matsalu olevat tüüpiline rahvuspark. Viimastes säilitatakse loodust puutumatuna. Seevastu Matsalus sekkub inimene päris palju looduse kulgu, lõikab pilliroogu ja raiub võsa, taastab puisniite, müttab ja mättab, et hoida alles linnu- ja taimeliikide ning igasuguste rohujublakate voha. Erilise haardega on siia rakendatud koduloomad: ilma lammaste, hobuste ning viimasel ajal herefordi ja šoti veisteta kaoks õige ruttu tänane Matsalu liigirikkus.
Matsalu teema parim käsitlus oli festivali programmidirektori Ago Ruusi dokumentaalfilm “Rannaniitude laulud”, mis pälvis ainsana koguni kaks auhinda: žürii eriauhinna ja Lihula valla auhinna. Film tutvustab alguseks inimese ja looduse koostoimel tekkinud rannaniitude ajalugu. Viimase 50 aasta jooksul on sotsialistliku põllumajanduse arendamise raames hooldatud rannaniitude pindala Eestis kahanenud ligi neli korda. Nüüd püütakse kaotatut tagasi võita, abiks Euroopa Liidu looduskaitsefondi raha. Rannaniitude taastamise projekti üheks indikaatoriks on juttselg-kärnkonna ehk kõre populatsiooni taastamine. Loomaaia direktor Mati Kaal rääkis, et noore poisina Muhumaal kadakate vahel tüdrukuga jalutades ei saanud ta sammugi astuda, et poleks kõret müksanud. Nüüd aga pole vist Muhumaal ühtegi juttselg-kärnkonna krooksuma jäänud. Praegu püütakse nende isendite sigimist soodustada Matsalus ja ka Manija saarel. Milline ränk ja vaevarikas töö on selle taga, näitab kujukalt Ago Ruusi film.“
Teinemaa, S. (2005). Inimene ja loodus Matsalu festivalil. Sirp, 30. sept, lk 16.

Urmas Tartes: „Filmi vaadates tekkis mul kaks küsimust: kas film on tehtud rahastajatele või on film tehtud iseseisva loodusfilmina vaatajatele? Tunnistan, et algul vaatasin ma filmi, kui vaatajatele tehtud loodusfilmi. Mida rohkem ma filmi süvenesin, seda enam tõusis minus esile tunne, et vaatan rannaniitude taastamise projekti raames tehtud animeeritud aruannet ja õppefilmi järgmistele rannaniitude taastajatele.

Rannaniitude laulu alla on kokku viidud kolm põhilist teemat: rannaniitude olukord ja elustik, rannaniitude taastamine ning kõre elukäik ja tema taasasustamine endistesse elupaikadesse. Nii ongi pildilises osas põhiliselt näha kaadreid sellest, kuidas rannaniitude taastajad oma tööd teevad. /---/

Filmis on mitmeid väga häid loodusvõtteid. Tunnustust väärivad nii stseenid niidurüdiga kui ka kõre elukäiku näitavad võtted. Samas on ka näha, et tegijatel pole olnud piisavalt võimalust looduses viibida, osa stsenaariumi kaeti selle materjaliga, mis lihtsalt õnnestus piiratud tingimustes kätte saada. /---/

Kui eeltoodut kokku võtta, siis iseseletava, komplekselt teemat arendava ja festivalidel auhindu noppiva filmi jaoks jääb natuke väheseks. Kui aga panna film oma konteksti nii eesmärkide, rahaliste ja ajaliste võimalustega, siis on tegemist tugevalt üle keskmise haridusliku filmiga. Nii et hea, et ära tehti. /---/ Filmi lõpp on samuti ilus. Sõnum ja pilt veepinnale sulpsava kõrega sisendab lootust paremale tulevikule.“

Arvustuse terviktekst:
Urmas Tartes Laulu järele igatsedes Ago Ruusi loodusfilm
Tartes, U. (2007). Laulu järele igatsedes. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 96-98.