Randlased (1990)

Toivo Kusmini film randlastest ja seitsmekümne aasta jooksul Eesti rannakülades toimunud muutustest.

Mere kivine rand. Näitleja Tõnu Mikiver loeb luuletust. Jahid merel. Okastraat piirab randa. Topu kalur Heimar Matsik räägib elust endistes kalurikülades. Diktoritekst selgitab ekraanil näidatavaid kaadreid. Arhiivimaterjalil kalapaadid merel, võrkude lappamine, erinevad kalad. Kõneleb Elmar Pettai, kes on eesti kalanduse ajaloo koguja ja raamatute koostaja. Harald Aksberg tutvustab ennast ja räägib kaluri tööst. Kroonikakaadrid hülgeküttimisest. Endine kalur Evald Ots meenutab olnud aegu. Vennad Kääramehed Orjaku sadamas, nende mälestused sõjaeelsest ajast ja Eestist lahkumisest sõja saabudes. Edgar Lillhein meenutab, kuidas eestlased ära sõitsid – kes Siberisse, kes Rootsi. Räägib Olev Palts Vättalt. Nõva mees Artur Käbi räägib kaluritööst Rootsis. Arhiivikaadrid Kaberneeme kaluritest ja valimispropagandast. Kõneleb Reet Kark Kõpust, sealne tuletorn.

Nõukogude ajal olid rannikualad piirivalvetsoon ja rahvast niisama merele ei lastud. Sulev Mäll Pärnumaalt on rahul, et Pärnumaa rannad ei jäänud piiritsooni ja merel sai vabamalt käia. Oskar Berggren ja Oskar Frieberg Vormsist kahtlevad, kas endisaegset rannaelu on võimalik taastada. Lehmad mererannas. Toivo Suitsberg ja Arvi Merendi Kiidevalt Matsalust räägivad, et rannaelu traditsioon on katkenud, rahvast ka enam pole. Arhiivikaadrid Osmussaarelt, Rammu, Koipsi ja Aksi saartest, Kaberneemest. Vätta uue koolimaja ehitus. Toila, kalurid paadis. Paul Lepsalu tõdeb, et reostus on hävitanud kalavarud ja nad hoiavad siit eemale – puhtamasse vette. Soome kalur Veli-Matti Sakki Hamina kandist kurdab ka merereostuse üle, kuid see tundub olevat väiksem kui Eesti rannikul. Soome paadisadamad on jahte, paate täis. Merelkäigud on pidevalt toimunud, traditsioon püsib.

Viru randlane Voldemar Sulger räägib kunagisest kaubavahetusest, mis meretsi toimis. Tütarsaarel sündinud Paavo Päiviö meenutab rannakaubandust üle Soome lahe ja neid kordi poisipõlves, kui isa ta Mahu saarele sõites kaasa võttis. Narva-Jõesuust Mahu saareni ulatuva kalurikolhoosi Oktoober esimees Endel Pilder räägib, mida kolhoos oma arenguplaanides on otsustanud igasse rannakülla rajada. Silmupüüdja Narva Jõesuust Guri Polikarpov. Saare Kaluri esimees Peeter Jalakas selgitab, et eraomandi puhul on ka kalurite töö ja tegevus efektiivsem, mistõttu on moodustatud ühistuid ja üks aktsiaselts. Saaremaa kalur Priidi Saar on ühistu liige ja leiab, et see ühistu vorm on sobiv, ainult et kolhoos võiks oma varast sedajagu ühistule üle anda, mis vanem generatsioon pidi oma varast kolhoosile andma. Kajakad vee kohal. Artur Tori Purtse kandist räägib, et peaasi, et veed ja maa saaksid Eesti omadeks ja kaoks see piiritsoon.

Märksõnad: hülgepüük | kajakad | kalandus | kalapüük | kalapüük nootadega | kalatööstus | kalurikolhoos | kalurikülad | kodu | lehmad | lestad | loodusmaastikud | loodusvaated | meenutused sõjaeelsest ajast | mererand | meri | mälestused | paadisadam kalurikülas | paadisõit | piiritsoon | piirivalve | piirivalvurid | rannakalurid | rannakaubandus | rannaküla miljöö | rannakülade hääbumine | räimed | silmud | töökultuur | võrkude lappamine | Vaata kõiki »