Randlased (1990)

Hinnang filmile

Urmas Dresen, Eesti Meremuuseumi teadur: „Kalapüüki ja rannamehi aja omasoodu kulgevate rataste vahel käsitleb film "Randlased" (1990, stsenaarium Jaak Sammetilt), mille alguskaadrid on poeetilisemad kui üheski teises filmis (Tõnu Mikiver rannas luuletust lugemas) ning mida taustalt toetavad piirivalvekordoni siluett ja sissepääsu keelav venekeelne silt Mahu sadamas. Sõnum on igati arusaadav — kodumeri on kinni. Ka siin on kasutatud rohkesti kogu filmiga kenasti haakuvaid häid arhiivikaadreid. Filmi üks vaieldamatuid väärtusi on jällegi üleminekuaja (kalurikolhooside lagunemine, kooperatiivide tekkimine) jäädvustamine, mis tänu mitmetele intervjuudele avaneb põhjalikumalt kui eelmises merendusajalugu käsitlevas filmis. Heaks vahepalaks tuleb pidada Hara küla mehe Gustav Ojasalu lakoonilise päeviku fragmentide ettelugemist, mis rannamehe otsekohesusega asjad paika paneb. Mõne intervjuu puhul oleks võib-olla soovinud rohkem elulisust, seda eriti episoodis, kus väikeses rannasadamas istuvad koos väliseestlased Elmar Pettai, Harald Aksberg ja Evald Ots. Võib-olla poleks olnud paha, kui ka küsija hääl oleks vahel peale jäänud, et loomulik vestlus ja suhtlus (niivõrd, kuivõrd see suriseva kaamera ees on võimalik) rohkem esile tõusnuks. Üldmärkusena peaks mainima, et Toivo Kusmin laseb otseheli kaadrisse vaid usutluse aegu, ent nii mõnigi kord tuleks see kasuks ka teiste episoodide puhul, sest tegemist on ju ikkagi olukordade, situatsioonide dokumenteerimisega, kus ka ehedusel ja originaalhelil on oma kindel koht.“

Dresen, U. (1997). Merendusajalugu läbi Toivo Kusmini kaamera. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 35-40.