Ramsese vembud III (1987)

Filmi valmimisest

Valmib stsenaarium "Ramses ja jahimees kalal": 03.1986
Joonisfilmi "Ramsese memuaarid" režiistsenaarium: 26.05.1986
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.2640 Joonisfilmi "Ramsese memuaarid" III stsenaariumid, leping, akt, kunstinõukogu protokoll ja otsus.

Režiistsenaariumi valmimine: 26.03. - 26.05.1986
Ettevalmistusperiood: 31.03. - 15.06.1986
Võtteperiood: 16.06. - 04.01.1987
Montaaž: 05.01. - 01.03.1987 
Filmi üleandmine - 2. märts 1987  
Filmi maksumus - 52 400 rubla.
12. mail 1987 määras NSVL Teleraadiokomitee filmile I tasugrupi.
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.2639 Joonisfilmi "Ramsese memuaarid“ III loomingulised lepingud, aktid, eelarve, kalkulatsioon.

Linastusluba Nº 22/87 väljastati filmile 11.03.1987: ENSV Riiklik Kinokomitee lubab demonstreerida filmi kogu Eesti NSV kinolevis igasugusele auditooriumile tähtajatult.
Allikas: Filmi arhiivitoimik nr 4942.  

Arutelult Tallinnfilmi Kunstinõukogus
5. märts 1987

R. Lintrop: Võrreldes eelmise osaga on see film dünaamilisem, täpsem oma kompositsioonilt ja rütmilt. Siin on rohkem trikke ja lastele vastuvõetavat huumorit.

P. Simm: Tore film. Filmi laad on praegu piiri peal. Kõik ei ole üleliia hea. Lõpuepisoodi kavalus on hea, tegelased liiguvad hästi, kujutis on hea. Ramsese puu otsa ronimise episood on teises laadis. Filmis on lastepärasus, mis ei ole liiga lapsik.

K. Allik: Tore film. Kondimurdmise episood meeldis väga.

V. Anderson: See film paneb mõnusalt naeratama. Vaikne mõnus huumor on väga meeldiv. Esimese loo episoodide lõpud oleks võinud olla teravmeelsemad. Karulugu on dramaturgiliselt täielikum ja toredam, väga hea lugu.

E. Siimer: Ramsese seeria suur väärtus on selles, et kuigi see on mõeldud lastele, on seda ka täiskasvanutel huvitav vaadata. Mitu seeriat ühtlast taset hoida on raske ülesanne. Kolmas seeria on ühtlasem, eriti tore on lugu karudega.

S. Kiik: Ramses on eesti koer, see on selle filmi väärtus. Tema karakter määrab ka filmi laadi.
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.2640 Joonisfilmi "Ramsese memuaarid" III stsenaariumid, leping, akt, kunstinõukogu protokoll ja otsus, lk 40-41.

Filmi saamisloost

1974. aastal mõtles Edgar Valter ennast jahimeheks ja endale sõbraks mõtles ta välja jahikoera, kes sai Egiptuse vaarao järgi nimeks Ramses. Valmis koomiksiraamat “Jahikoera memuaarid”, mille põhjal Heiki Ernits tegi aastatel 1985–1987 neljaosalise joonisfilmi.

„Ramsese vempude“ sünnilugu on põnev. Pärast üht skandaali mõõtu vahejuhtumit poliitiliseks kistud pilapildiga (pikemalt loe filmi DVDlt) pidi karikaturist ja joonisfilmitegija Heiki Ernits mõneks ajaks autorifilmidest suu puhtaks pühkima. Talle lükati ette hoopis lastele mõeldud joonissari „Ramsese vembud“, Kesktelevisiooni tellimus Moskvast.

Täna võib öelda, et see „tellimustöö“ kannatab vabalt välja võrdluse briti huumoriklassikaga „Wallace ja Gromit“, kus samuti nutikas koer kompenseerib usinalt ja leidlikult oma hajameelse peremehe mõningaid vajakajäämisi. Ramsese aga teeb eriti meeldivaks karakteriks see, et ta peaks olema kange jahikoer, aga tegelikult on paras hipi, kes ei suuda lillelegi liiga teha, pardist või metsseast rääkimata. Loodusega kooskõlas elamine, vägivallatu maailmanägemine väljenduvad siin kõige argisemates olukordades. Sest tõesti – milleks tappa looma, kui su ainus eesmärk on tema naha või sarvedega teiste inimloomade ees uhkeldada? Ramsesele tundub palju arukam karule vihma eest varju pakkuda ja linnukestega võileiba jagada. Vaatamata tugevale sisemisele tsensuurile õnnestus Ernitsal ikkagi ekraanile tuua kanged teisitimõtlejad!
Tõnson, M. (2014). Pöörane metsamoor ja hipist jahikoer [Eesti lastefilmide sarjas ilmus Kunksmoori ja Ramsese seikluste DVD]. Eesti Ekspress, 13. veebr, lk 62.

Täismahus artikkel Ekspressi tasulises digilehes:
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/poorane-metsamoor-ja-hipist-jahikoer.d?id=67802483

Arvamusi filmist

Läti kriitiku Agris Redovičsi ettekandest Kinomajas 

Rääkides meie lastefilmidest, eriti ≪Ramsese vempudest≫ (väikelastele mõeldud jahikoera-seikluste seriaal) möönis ta, et lastele on see lihtsakoeline film muidugi vaadatav ja arusaadav, kuid ta on kohanud liiga paljusid lastefilmide režissööre, kelle ainsaks argumendiks oma filmi kaitsmisel on: aga lapsed vaatavad! Lastelt kui hindajatelt ei saa me oodata objektiivsust, samuti nagu ei või võtta publiku arvamust esteetiliste kriteeriumide aluseks. Ja miks peab lapsele alates lasteaiaeast kõik arusaadav olema? A. Redovičs väitis, et oma lastele näitaks ta pigem Pärna ≪... ja teeb trikke≫, olgu et laps seal ka kõigest aru ei saa.
Balbat, M. (1988). Omaenese edu auras [1987. aasta eesti multifilmide arutelu kokkuvõte]. Sirp ja Vasar, 13. mai, lk 7.

Filmile on ette heidetud aeglust, rahulikkust: säärane laad tulenes aga otseselt Valteri tüüpidest, kes on pisut sissepoole pööratud pilguga, hajameelsed, mõnusad ja tegelikult just sellega võluvad.
Teinemaa, S. (1993). Persona grata [režissöör Heiki Ernits]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 93.

Ernits oli "Ramsese vempude" kõigi osade kunstnik ja lavastaja. Lood põhinesid Ernitsa üheks suuremaks mõjutajaks osutunud nimeka karikaturisti Edgar Valteri raamatul: "Võtsin Valterilt karikatuuritunde. Tema õpetused olid väga tähtsad, sest need aitasid mul õiget rada leida. Esmalt püüdsin Valterit liialt järele aimata... kuid sellegipoolest oli ta minu jaoks oluline õpetaja."
Robinson, C. J. (2010). Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 114-124.

Päris kindlasti oli üks põnevaim ettevõtmine nii laste kui vanemategi jaoks ühe vanema multika, Heiki Ernitsa “Ramsese vempude” helindamine. Suure õhina ja lustiga kriuksusid, haukusid ja pläterdasid nad filmile taustaheli. Hilisem ülevaatamine tekitas just selle emotsiooni, mis vajalik - äratundmisrõõmu.
Eks moodustagi multifilm, mida me lapseeas (filmiliikidest) enim vaatame, tulevase reaalsuse tarvis niiöelda muinasjutulise vundamendi. Mis see multikas muu on kui muinasjutt. Ja muinasjuttudega tegelemine, nendesse ja nende tegelastesse uskumine, muinasjuttude lugemine - kõik see kokku on elustiil. Elustiilina aga vanarahva tarkusest pungis, küpse moraali ja asjatundliku kasvatuslaadiga. Sellel stiilil on oma filosoofia.
Rand, M. (1997). Eesti animatsiooni invasioon Lätti ehk Läti juhib 3:2 [filmiõppe üheks osaks "Ramsese vempude" helindamine]. Sirp, 10. okt, lk 12.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

Kunksmoori ja Ramsese seikluste DVD on sarja 21. DVD, ilmunud 20.02.2014. Sellel on järgmised filmid:
Kunksmoor (1977), režissöör Heino Pars
Kunksmoor ja kapten Trumm (1978), režissöör Heino Pars
Ramsese vembud I-IV (1985-87), režissöör Heiki Ernits