Ramsese vembud IV (1987)

Filmi valmimisest

Valmib "Ramsese vempude" 2. osa kirjanduslik stsenaarium "Ramses ja hulkuv kass": 14.01.1987
Valmivad "Ramsese vempude" kahe osa režiistsenaariumid -
"Ramses leiab sõbra": 15.06.1987 ja "Ramses ja hulkuv kass": 19.08.1987
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.2641 Joonisfilmi "Ramsese vembud" IV stsenaariumid, lepingud, aktid, kunstinõukogu protokollid ja otsused.

Režiistsenaariumi valmimine: 31.03. - 30.04.1987
Ettevalmistusperiood: 04.05. - 15.06.1987
Võtteperiood: 16.06. - 04.11.1987
Montaaž: 05.11. - 07.12.1987 
Filmi üleandmie - 7. detsember 1987  
Filmi maksumus - 52 400 rubla.
29. veebruaril 1988 määras NSVL Teleraadiokomitee filmile II tasugrupi.
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.2642 Joonisfilmi "Ramsese vembud" IV loomingulised lepingud, aktid, eelarve, kalkulatsioon. 

Linastusluba MB-10982 väljastati filmile 18.12.1987: ENSV Riiklik Kinokomitee lubab demonstreerida filmi kogu Eesti NSV kinolevis igasugusele auditooriumile tähtajatult.
Allikas: Filmi arhiivitoimik nr 5819.  

Arutelult Tallinnfilmi Kunstinõukogus
8. detsember 1987

R. Lintrop: Viimane osa on kõige dünaamilisem, samas ka terviklikum. Montaaž on huvitav. Kogu filmile on iseloomulik lüüriline alatoon. Seriaal on olnud huvitav juba selle poolest, et on näha režissöör Ernitsa enda areng.

R. Raamat: Olen nõus toimetuse seisukohaga, et kõigis neljas filmis on näha režissööri arengut. H. Ernits on siin rohkem omandanud dramaturgiat, montaaži, karakterite arengut. On leitud sobiv muusika. Filmi on sisse tulnud midagi "Naksitrallidest" ja ka Walt Disneyt. Tervikut lõhkus mõne süžeeotsa kadumine.

V. Kallaste: Mulle meeldisid uued tegelaskujud, filmi lüüriline laad. Filmi on mõnus vaadata.

R. Karemäe: See film köidab, on tunda pinget. Meeldib filmi heatahtlik alatoon.
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.2641 Joonisfilmi "Ramsese vembud" IV stsenaariumid, lepingud, aktid, kunstinõukogu protokollid ja otsused, lk 73-74.

Filmi saamisloost

1974. aastal mõtles Edgar Valter ennast jahimeheks ja endale sõbraks mõtles ta välja jahikoera, kes sai Egiptuse vaarao järgi nimeks Ramses. Valmis koomiksiraamat “Jahikoera memuaarid”, mille põhjal Heiki Ernits tegi aastatel 1985–1987 neljaosalise joonisfilmi.

„Ramsese vempude“ sünnilugu on põnev. Pärast üht skandaali mõõtu vahejuhtumit poliitiliseks kistud pilapildiga (pikemalt loe filmi DVDlt) pidi karikaturist ja joonisfilmitegija Heiki Ernits mõneks ajaks autorifilmidest suu puhtaks pühkima. Talle lükati ette hoopis lastele mõeldud joonissari „Ramsese vembud“, Kesktelevisiooni tellimus Moskvast.

Täna võib öelda, et see „tellimustöö“ kannatab vabalt välja võrdluse briti huumoriklassikaga „Wallace ja Gromit“, kus samuti nutikas koer kompenseerib usinalt ja leidlikult oma hajameelse peremehe mõningaid vajakajäämisi. Ramsese aga teeb eriti meeldivaks karakteriks see, et ta peaks olema kange jahikoer, aga tegelikult on paras hipi, kes ei suuda lillelegi liiga teha, pardist või metsseast rääkimata. Loodusega kooskõlas elamine, vägivallatu maailmanägemine väljenduvad siin kõige argisemates olukordades. Sest tõesti – milleks tappa looma, kui su ainus eesmärk on tema naha või sarvedega teiste inimloomade ees uhkeldada? Ramsesele tundub palju arukam karule vihma eest varju pakkuda ja linnukestega võileiba jagada. Vaatamata tugevale sisemisele tsensuurile õnnestus Ernitsal ikkagi ekraanile tuua kanged teisitimõtlejad!
Tõnson, M. (2014). Pöörane metsamoor ja hipist jahikoer [Eesti lastefilmide sarjas ilmus Kunksmoori ja Ramsese seikluste DVD]. Eesti Ekspress, 13. veebr, lk 62.

Täismahus artikkel Ekspressi tasulises digilehes:
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/poorane-metsamoor-ja-hipist-jahikoer.d?id=67802483

Arvamusi filmist

Läti kriitiku Agris Redovičsi ettekandest Kinomajas 

Rääkides meie lastefilmidest, eriti ≪Ramsese vempudest≫ (väikelastele mõeldud jahikoera-seikluste seriaal) möönis ta, et lastele on see lihtsakoeline film muidugi vaadatav ja arusaadav, kuid ta on kohanud liiga paljusid lastefilmide režissööre, kelle ainsaks argumendiks oma filmi kaitsmisel on: aga lapsed vaatavad! Lastelt kui hindajatelt ei saa me oodata objektiivsust, samuti nagu ei või võtta publiku arvamust esteetiliste kriteeriumide aluseks. Ja miks peab lapsele alates lasteaiaeast kõik arusaadav olema? A. Redovičs väitis, et oma lastele näitaks ta pigem Pärna ≪... ja teeb trikke≫, olgu et laps seal ka kõigest aru ei saa.
Balbat, M. (1988). Omaenese edu auras [1987. aasta eesti multifilmide arutelu kokkuvõte]. Sirp ja Vasar, 13. mai, lk 7.

Filmile on ette heidetud aeglust, rahulikkust: säärane laad tulenes aga otseselt Valteri tüüpidest, kes on pisut sissepoole pööratud pilguga, hajameelsed, mõnusad ja tegelikult just sellega võluvad.
Teinemaa, S. (1993). Persona grata [režissöör Heiki Ernits]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 93.

Ernits oli "Ramsese vempude" kõigi osade kunstnik ja lavastaja. Lood põhinesid Ernitsa üheks suuremaks mõjutajaks osutunud nimeka karikaturisti Edgar Valteri raamatul: "Võtsin Valterilt karikatuuritunde. Tema õpetused olid väga tähtsad, sest need aitasid mul õiget rada leida. Esmalt püüdsin Valterit liialt järele aimata... kuid sellegipoolest oli ta minu jaoks oluline õpetaja."
Robinson, C. J. (2010). Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 114-124.

Päris kindlasti oli üks põnevaim ettevõtmine nii laste kui vanemategi jaoks ühe vanema multika, Heiki Ernitsa “Ramsese vempude” helindamine. Suure õhina ja lustiga kriuksusid, haukusid ja pläterdasid nad filmile taustaheli. Hilisem ülevaatamine tekitas just selle emotsiooni, mis vajalik - äratundmisrõõmu.
Eks moodustagi multifilm, mida me lapseeas (filmiliikidest) enim vaatame, tulevase reaalsuse tarvis niiöelda muinasjutulise vundamendi. Mis see multikas muu on kui muinasjutt. Ja muinasjuttudega tegelemine, nendesse ja nende tegelastesse uskumine, muinasjuttude lugemine - kõik see kokku on elustiil. Elustiilina aga vanarahva tarkusest pungis, küpse moraali ja asjatundliku kasvatuslaadiga. Sellel stiilil on oma filosoofia.
Rand, M. (1997). Eesti animatsiooni invasioon Lätti ehk Läti juhib 3:2 [filmiõppe üheks osaks "Ramsese vempude" helindamine]. Sirp, 10. okt, lk 12.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

Kunksmoori ja Ramsese seikluste DVD on sarja 21. DVD, ilmunud 20.02.2014. Sellel on järgmised filmid:
Kunksmoor (1977), režissöör Heino Pars
Kunksmoor ja kapten Trumm (1978), režissöör Heino Pars
Ramsese vembud I-IV (1985-87), režissöör Heiki Ernits