Avaleht » Filmiliigid

Pühapäev (1977)

Animafilmid Kestus: 09:23

Huviinfo

Fakte filmi valmimisest

Filmi režiiperiood: 01.07. - 11.08.1976
Filmi ettevalmistusperiood: 12.08. - 30.09.1976
Võtteperiood: 01.10.1976 - 15.02.1977
Montaaž: 16.02. - 09.03.1977
Filmi üleandmine - 9. märts 1977
Filmi maksumus - 29 276 rubla.

Linastusluba nr MB-02360 väljastati filmile 01.04.1977. aastal: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Linastusluba Nº 2339/77 väljastati filmile 04.10.1977. aastal: Filmi võib demonstreerida NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile, välja arvatud lapsed noorema koolieani, tähtajata.
Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.1632 Joonisfilmi "Pühapäev" põhidokumentatsioon.

Filmi arutelult Tallinnfilmi Kunstinõukogus

Kiik: Selle filmi aluseks on palju vaidlusi tekitanud probleem teaduslik-tehnilisest progressist, täpsemalt selle stiihilisest arengust ja vastuoludest, mis sellega ühiskonnas kaasnevad. Tulevikupilt inimest ümbritsevast komfordist ja tehiskeskonnast, mis kahtlemata avaldab tagasimõju inimesele endale. Autorid on näinud seda väga irooniliselt.
Teostusest. Tõstan esile Priit Pärna kujundust, mis töötab filmi kasuks, ja muusikaline kujundus on väga leidlik. Paistiku töödest on see üks huvitavamaid, kuigi režiis on kasutamata võimalusi.
Klooren: Filmis on väga huvitav koloriit.
Školnikov: Õnnestunud film.
Haan: Väga hindan Paistiku tööd.
Klaar: Film rõõmustas niivõrd hea maitsega, originaalne. Hea muusika valitud.
Tallinn, 21. märts 1977
Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.1631 Joonisfilmi "Pühapäev" toimik.

Filmist ajakirjanduses

Sergei Assenin: „Tema viimases ja parimas teoses «Pühapäev» näeme kirevate, fantastiliste joonistustena tehnokraadi unenägu. Teda ründab ülemehhaniseeritud tsivilisat­sioon, ta on saanud hüpertrofeerunud luksuse orjaks ning ohvriks. Kõik elavad seosed ja inimlikud kontaktid ning tun­ded on seejuures hääbunud ja atrofeerunud ja isiksuse ainusaatuseks jääb piiritu üksin­dus.
Olemuselt on see terav ja vihane pamflett tänapäeva ka­pitalistliku tarbimisühiskonna ideoloogide kiidetud ideaali pihta. Mõttehaarde ja väljendusjõu poolest seisab  kõnealu­ne film ühel joonel R. Raama­tu teostega. «Pühapäev» sai Lvovi filmifestivalil teenitult auhinna ja žürii diplomid režissuuri ning teema originaal­se lahenduse eest.“
Assenin, S. (1977). Pürgimine mitmekesisuse poole [Eesti multifilm 20-aastane]. Sirp ja Vasar, 25. nov, lk 6-7.

Leo Gens: „Multifilm on muutunud omapäraseks polügooniks, kus proovitakse võimalusi, mida pakuvad meieaegsed kujutavad väljendusvahendid, mitte staatilises kunstinäituse va­riandis, vaid vahelduvate kaadrite loogilise reastamise­ga. Kui disainerid tõid multi­filmi tehismaailma kujundeid, siis P. Pärn («Pühapäev») ka­sutab tänapäevase  karikatuuri tinglikku, aforistlikku vor­mikeelt. See on küll mõnel määral tuttav nõukogude ja välismaa multifilmi paremiku kaudu, kuid meie stuudios uudne. Sama stilistika on iseloomulik ka multifilmile «Kas maakera on ümmargune?», mil­le paradoksaalsest vormist koorub välja autorite sügav mure tänapäevainimese saa­tuse üle urbaniseeritud ja standardiseeritud keskkonnas.“
Gens, L. (1978). Kunstnik ja multifilm [kunstnikutööd animafilmidele: „Kütt“, „Antennid jääs“, „Pühapäev“, „Tolmuimeja“, „Värvilind“, „Kilplased“]. Sirp ja Vasar, 30. juuni, lk 7.

Sergei Assenin: „"Pühapäev" on küps ja sisukas ekraaniteos, mis nii mõtlemislaadilt kui ka stiililt on teravalt aktuaalne. Selgete, fantaasiarikaste ja teravalt irooniliste joonistuste kaudu näidatakse unenägu, mis on täielikult seotud tegelikkusega. Selles tehnokraadi unenäos näidatakse masina ohvriks langenud inimest. /---/
Automaatkäsi - just nii, nagu Chaplini kuulsas filmis "Uued ajad" - söödab talle sisse hommikueine, pärast aga pühib hoolikalt puhtaks ta huuled. /---/
"Loomulik-looduslik" maastik on stiliseeritud lääne kunstnike-primitivistide vaimus. Lopsakas eksootiline taimestik, kaelkirjakud, maod, elevandid - kõik see oleks nagu pärit iseõppinud prantsuse maastikumaalija Henri Rousseau' lõuenditelt. Kõik lõhnab erilise modernismi järele.“ /---/
Assenin, S. (1986). Avo Paistiku unenäod ja tegelikkus. Rmt: Etüüde eesti multifilmidest ja nende loojatest. Tallinn: Perioodika, lk 86-87.

Filmile tagasivaatavalt

Andreas Trossek: „1977. aastal valminud joonisfilm „Pühapäev” oli režissöör Avo Paistikule esimene n-ö täiskasvanute film. „Pühapäev” oli tegelikult stsenaariumina valminud juba 1972. aastal ning Paistik lootis sellest oma esimest filmi.

Samas oli stuudio pakkunud kahes Raamatu filmis „Kilplased” (1974) ja „Rüblik” (1975) tüübikunstnikuks olnud Pärnale režissöörikohta tingimusel, et ta teeb enne veel ühe kunstnikutöö. Ka Paistik oli Pärna üle õnnelik, sest tahtis „Pühapäevas” kasutada tema loodud tüpaaži „Sirbis ja Vasaras” ilmunud karikatuuriseeriast. Koos Pärnaga tuli „Pühapäeva” juurde kunstnik-koloristiks Kaarel Kurismaa, kes tegeles neil aastail aktiivselt kineetilise skulptuuriga, selgelt popiesteetikat kandvate puidust või plastmassist häälitsevate-liikuvate objektidega.
/---/
„Pühapäeva” kujundus on puhtvisuaalselt küllaltki popilik, kuigi Pärn polnud ennekõike karikaturistina ja idabloki karikatuurist lähtuvana lääne kunsti viimastest moeröögatustest otseselt huvitatud. Pigem võiks eeldada, et „Pühapäeva” kujunduse popkunstipärasuse” tingis filmi kapitalismitemaatika, mis andis ajendi ja võimaluse kõike läänepärast piiramatult eksponeerida. /---/

Teine huvitav aspekt linateose „Pühapäev” juures on selle filmi küllaltki kahtlane ideoloogiline kuulekus. Oli see süžee tasandil kapitalismi kriitika või hoopis ihalus? /---/
Filmi tegevus toimub ühe puhkepäeva jooksul ja narratiivina on see iseenesest ajatuna mõjuv (ulme)lugu inimese võõrandumisest tarbimisühiskonnas. Kummatigi võib arvata, et olukorras, kus tavaelus kohati ka elementaarsemate tarbekaupade järele puudust tunti, kukkus selline „tarbimisühiskonna kriitika” retseptsiooni tasandil hoopis vastupidiselt välja. Peategelane vaatab televiisorist vesterni- ja striptiisistseene (mõeldamatud žanrid nõukogude televisioonis), keskne loodusstseen tundub lausa otsetuletusena läänelikku vabadust sümboliseerinud „Kollasest allveelaevast”, mille vaatamiseks terve Tallinn paari aasta eest kinopiletisabades seisis jne.

Efekti võimendas veelgi ansambli „Pink Floyd” ülipopulaarselt LP-lt „The Dark Side of the Moon” (1973) laenatud filmimuusika. Briti progeroki ühe lipulaeva muusika sattus linateosesse, võiks öelda, tööõnnetuse tagajärjel: filmi helioperaator oli „Pink Floydi” muusika kasutamist soovitanud seejärel, kui režissöör keeldus helilooja kirjutatud heliriba kasutamast, ent film oli siiski tarvis kiirelt lõpetada.

Arhiivandmed sedastavad, et helilooja Tarmo Lepiku esitatud 9,5 minutit muusikat, kus oli kasutatud väljavõtteid ka Beethoveni „Kuupaistesonaadist”, „on tehtud halvasti ega vasta nõuetele” (Joonisfilmi „Pühapäev” põhidokumentatsioon, lk 33, 36). Paistik oli andnud filmile kindla rütmi, kus kõige väiksem rütmi osa oli kuus kaadrit ja et kaadris oli 24 sekundit (S. Teinemaa, Vastab Avo Paistik, lk 9.), siis klappisid sellega ideaalselt Toivo Elme soovitatud helilõigud plaadi B-poole avaloost „Money” ning naisvokaali sisaldavad lõigud A-poole lõpuloost „The Great Gig in the Sky”.

Muide, „Pink Floydi” LP kaanekujunduses figureerivat värvispektri motiivi parafraseeris avalikult ka „Pühapäeva” reklaamplakat. /---/

Valmis filmi pealkiri vahetati Goskinos venekeelse dubleeringu tarvis „Tehnokraadi unenäo” (Сοн технократа) vastu, mis hulga ühemõttelisemalt Lääne suunas näpuga viibutas ega omanud nädalalõpu-unelemisele viitavaid konnotatsioone. See oli olnud stuudio tollase peatoimetaja Enn Rekkori päästev idee, sest originaalpealkirjaga ei lasknud Goskino „Pühapäeva” üleliidulise ekraani tarbeks dublaaži ja filmi ähvardas riiulile jäämine.“
Trossek, A. (2009). Eesti popanimatsioon 1973-1979 : joonisfilmist lähikunstiajaloo kontekstis. Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on Art and Architecture = Studien für Kunstwissenschaft, kd 18, nr 1-2, lk 69-107.

Chris J. Robinson: „"Pühapäeva" omanäolisus on suuresti tingitud kunstnikust. Priit Pärna järjekindlalt lohakad, moondunud, kartulilaadsed tegelased annavad koos popkunstist ja teatud määral futurismist mõjutatud taustaga filmile vähemalt omas ajas moodsa ilme.Mis veel tähtsam, see film tegeleb oma kaasaegse elu probleemidega. Nüüdsuse dehumaniseeriv mõju inimsusele on kõige keskpunktiks.
"Pühapäev" annab aimu ka sellest, mida võis Priit Pärnast oodata. See on mitmes mõttes vägagi Pärna film. Peale ilmselge visuaalse sarnasuse peegeldavad filmi teema ja toon osasid Pärna esimesi filme.“ /---/
Robinson, Chris J. (2010). Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel : Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 119-122.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm