Pärnu - mure ja häbi? (1988)

Dokumentaalfilm sinimustvalgest suvest Pärnus ja solgitorudest ning kolibakteritest ujumiseks suletud merevees.

Puhkpilliansambel mängib tühjal rannal leinaviisi. Ajaloomaterjal 150 aasta tagusest ja hilisemast ajast näitab Pärnu kujunemist kuurort- ja tööstuslinnaks. Pärnu Muuseumi direktor, ajaloolane Omar Volmer räägib Pärnu puiesteede rajamisest ligikaudu 110 aastat tagasi, tööstuse arenemisest Pärnu jõe kaldapealseil ja jõe muutumisest solgi äraveokanaliks. Rand päevitajatega, mudaravila, pargid, alleed. Inimesed kõnnivad parkides, tänavatel. Helikopterilt Pärnu jõgi ja jõeäärsed tööstused ning elamurajoonid ja uusehitised. Magalarajooni jaoks välja ehitamata kanalisatsioonisüsteem. Vee reostusest räägib TA Pärnu välibaasi juhataja bioloog Jüri Tenson ja nimetab Pärnu lahes suplemist fekaloteraapiaks. Rand, suplejad, purjekad, kaatrid.
Pärnu Sanepidjaama peaarst Marina Attemann annab ülevaate vee puhtuse tõusudest-langustest viimase 20 aasta jooksul. Laboratooriumis tehakse analüüse, mikroskoobi all on näha ülisuur reostus. Kolibakterid ja nende seos soolekepikestega. Puhastusseadmed, mille tõhusus on kaheldav ja mis töötleb vaid osa Pärnu reovetest.

Teaduslik uurimislaev Kiir merel. Analüüside võtmine - sinivetikad, raskemetallid, fosfaadid, nitraadid jne. Keskkonnaseisundit kommenteerivad Jüri Tenson ja Marina Attemann. Tavakodanikul pole sellest kõigest õrna aimugi, keskkonnauudistes seda ei kajastata. Literaat Mati Vaga, põline pärnakas, räägib, kuidas ta isiklikult tajub merevee reostust. Ajakirjanik Teet Roosaar väidab, et informatsioon vee reostuse kohta pole olnud avalik. Väljavõte NSV Liidu melioratsiooni- ja veemajandusministri Vassiljevi käskkirjast, millega keelatakse avalikustada “andmed joogivee ja reovete olukorrast. /---/ Isikud, kes on süüdi ülaltoodud andmete avaldamises, kannavad vastutust seaduses ettenähtud korras”. Tühi rand.

Kaardil Pärnu jõest ja lahest on märgitud punaste täppidega teadaolevad reostusallikad – kokku 160 täppi! Aselinnapea Rein Kask väidab, et reostuskohad on talle teada, kuid nende osatähtsus kogu reostuse hulgas on teadmata ja see pärsib ka meetmete tarvitusele võtmist. Tootmisprotsess kalakombinaadis. Kalakombinaadid moodustavad kolmandiku linna reovetest, kuigi nad läbivad mingi mehhaanilise puhastustsükli enne jõkke suubumist. Laboratooriumis tuvastatakse salmonella ja düsenteeria tekitajaid. Bakterikolooniad. Doktor Vaike Alleri sõnul pole Pärnu võimalikuks epideemia puhkemiseks ette valmistatud. Pärnu veepuhastusseadmed - ehitus on pooleli, kuid juba vajab kapremonti, vananenud nii moraalselt kui füüsiliselt. Prokurör Ahti Kõo selgitab juriidilisi võimalusi keskkonda saastavate ettevõtete vastutusele võtmiseks.

Tuukrid parandavad veealuseid kanalisatsioonitorusid, Viktor Hansen, üks tuukritest, räägib tehtud tööst. Hoonete ehitused Pärnus: APN-i pansionaat, uus mudaravila, meierei. Endla teatri ees toimub miiting sõjaväe lennuvälja vastu ja linnavalitsuse korralekutsumiseks. Laulab Priit Pedajas, kõnelevad Jüri Tenson ja Matti Vaga. Väljak on täis loosungite ja plakatitega rahvast.
Lavastatud episood okastraadiga suletud reostatud rannast, valvel seisab miilitsamundris looduskaitse ametnik Vello Vilpsaar.
 

Märksõnad: ajalugu | avalikustamine | epideemiaoht | infokogumine | jõgi | kabinet | kalakombinaat | kanalisatsioon | keskkonnapoliitika | keskkonnareostus | korrusmajad | kuurortlinn | laboratoorium | laboratoorsed katsed | liivarand | linnaajalugu | linnaametnikud | linnamajandus | meri | plaanimajandus | päevitajad | pärnaallee | rahvakoosolek | reovesi | saastamine  | saastatud elukeskkond | sanatoorium | sanitaarne reostus | supelrannad | teadusasutus | tööstusjäätmed | veeproovi võtmine | veepuhastusjaam | veereostus | veeseire | veevarustus | vesiravi | õhusaaste | Vaata kõiki »