Avaleht » Filmiliigid

Peaaegu uskumatu lugu (1962)

Animafilm Kestus: 09:07

Huviinfo

Filmi valmimisest

Valmis nukufilmi stsenaarium "Uus  diivan": 07.05.1961
Valmis nukufilmi stsenaarium "Viimane võimalus": 01.12.1961

Filmi ettevalmistusperiood: 26.03. - 27.05.1962
Võtteperiood: 28.05. - 02.08.1962
Montaaž: 03.08. - 18.08.1962
Filmi üleandmine - 21. august 1962
Filmi maksumus - 30 280 rubla

Linastusluba nr Nº 96/62 väljastati 31. augustil 1962 : ENSV Riiklik Kinokomitee lubab nukufilmi "Peaaegu uskumatu lugu" demonstreerida kogu Eesti NSV kinolevis igasugusele auditooriumile tähtajatult. 
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.745 Nukufilmi "Peaaegu uskumatu lugu" toimik.

Esitatud stsenaariumi aluseks on NSV Liidu ajakirjanduses ilmunud sõnumid, milles jutustatakse faktist, et üks mööblitööstuse omanik Ameerika Ühendriikides asendas kaks töölist väljaõpetatud ahvidega.
H. Toomaspoeg 
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.745 Nukufilmi "Peaaegu uskumatu lugu" toimik, lk 26.

Filmi arutelult Tallinna kinostuudio Kunstinõukogus
10. september 1962

Kiik: Mulle stenaarium ei meeldinud, tulemus on aga väga tore. Ameerikaliku bisnesi väljanaermist on suudetud ilusasti ära kasutada.

Müür: See on üks tore ja lõbus lugu ja eks ta selle bisnesi kohta kõib ka natuke. Algusest lõpuni saab huviga vaadata. On näha, et pole püütud teha nukkudest inimesi, pole inimesed ega ahvid, jäävad mänguasjadeks.

Beekman: Film on õnnestunud, selles pole mingit kahtlust. Üks aga seisneb selles, et see on ainult anekdoot ja nähtavasti pole stsenaariumi autor teisiti tahtnud või saanud asja käsitleda. Satiiri pole.
Me oleme siin töölistele natuke liiga teinud - töölised lähevad tehasest ära ja jätavad vabriku tühjaks, revolutsiooni teevad ahvid. Ma loodan, et sellest vaadatakse mööda.

Rosental: Anekdoot jääb anekdoodiks. Proovisime igat moodi, püüdsime teha suuri üldistusi. Võrdlus töölistega vaevalt esile tuleb. Töölised kuulutasid välja streigi ja jätavad omaniku üksi, tee ise tööd. Kui nad jätsid kapitalisti kotti ajamata, kas nad sellega näitasid end ahvidest rumalamatena või targematena?   

Pedajas: Minu arust ei ole töölised rumalas olukorras, omanik ise tõmbas endale õnnetuse kaela, kui tahtis töölistest mööda minna. Film näitab, et ahvidega on palju hullem hakkama saada. Film jättis hea mulje nii teostuselt kui ka sisu poolest.

Raamat: Ahvid on hästi naljakad. Üks suur orangutan tõi terves saalis esile naeru, teised ahvid aga tegutsevad tõsiduse ja asjalikkuse vaimus. Töösturi suu oli huvitavalt lahendatud, kuid ümarnuku puhul ikkagi lõplikku lahendust ei leia. Dekoratsioon jättis nukkudest parema mulje, oli toredaid kaadreid alt üles.
Üldkokkuvõttes oli film tore tervik, põris mõnus oli vaadata.

Käsper: Ütleme, et hästi tehtud, aga kas oleks saanud veel paremini? Mind häirisid pildirea ja muusika ühendamise mõningased dissonansid. Kapitalisti kuju on üldjoontes õnnestunud, kuid käitumise juures on ebatäpsusi.

Kiik: Esile tuleb tõsta filmi tehnilist külge, võrreldes filmiga "Ott kosmoses" on toimunud suur edasiminek. Nukkude liikumises ja montaažis on rütmide vaheldumist ja trikke, tänu sellele jätabki film ekstsentrilise mulje, väga hoogsa ja meeldiva mulje. Naerad ahvikarja ja Robi üle ja muud polegi vaja. Selles filmis ei sega nukud ega nukkude liikumine. Film on hoogne ja mitmekesine.
Ühehäälselt anti filmile I grupp.
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.746 Nukufilmi "Peaaegu uskumatu lugu" põhidokumentatsioon, lk 8-13.

Filmi valmimisest

"Tsensuuriga oli probleeme, kuid üllataval kombel tekitasid neid eeskätt Tuganovi enda ülemused Tallinnfilmis.
„Asjad ei käinud nii kergelt. Vahel mängisid nad räpast mängu. Nad helistasid Moskvasse vastavatesse organitesse ja rääkisid neile asju, mida pidasid ise tõeks.” Tagantjärele vaadates oli tegu pisikeste, isegi triviaalsete probleemidega. „Peaaegu uskumatu lugu” tekitas väikese tormi, kui see solvas stuudio tegevdirektorit. Filmis (mis põhineb Tuganovi loetud ajaleheartiklil) asendab ihne tehaseomanik töötajad ahvidega. Tegevdirektor tõlgendas seda kui tööliste üle nalja heitmist. Film keelati kohe, kuid kui targad bürokraadid leidsid, et see naeruvääristas kapitalismi, võeti keeld maha.”
Robinson, C. J. (2010). Diktaator ja demokraat. Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 42-43.

Lõbus juubelitervitus Heino Parsilt Elbert Tuganovile

Heino Pars: "Meie multifilmide kullafond on Sinu satiirilised pildid. Neis nahutad Sa armutult nähtusi, millel ei tohiks meie elus asu olla. Tõenduseks, et Sul on teravat pilku ja võimet inimeste sisse näha, luba meenutada kunagist seika trammis. Sinu juurde oli trüginud kahtlane mees, samas märkasid, et randmelt puudub kell ning põrutasid mehele peale (muide, mis Sinu tasakaalukuse juures on harv nähtus): andku kell kohe tagasi! Mees ehmus, kohmitses taskus ja ulatas puiklemata kella. Kui koju läksid, leidsid aga oma ajanäitaja öökapilt! Ju tabasid oleku järgi ikkagi ära, et tegemist ebaausa mehega, kel juhuse kokkulangemisena oligi näpatud kell taskus."
Esiisa Elbert 60 [Tuganovi juubeli puhul J. Ruus, H. Pars, R. Raamat, J. Müür](1980). Sirp ja Vasar, 22. veebr, lk 11.

 

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm