Avaleht » Filmiliigid

Passioon (1978)

Dokumentaalfilmid Kestus: 20:19

Sisukokkuvõte

Tagasivaade helilooja Artur Kapi elu- ja kunstnikuteele ning tema osale Eesti professionaalse muusika rajajana.

Viljandimaal Suure-Jaani alevis sündinud tulevase helilooja muusikakirg saab alguse isakodust. Kohaliku kiriku köstrist isa kõrval tutvub orelimänguga ka väike Artur. Näidatakse perepilte koos isa-ema ja vendade Hansu ja Aleksandriga, kaadreid alevi miljööst, kirikust ja Kappide muusikadünastia hauaplatsist Suure-Jaani kalmistul, kus puhkavad Artur Kapp (1878–1952) ja ta vennapoeg Villem Kapp (1913–1964). Enda sõnul „pisut maavillane ja pisut saksik poiss“ suundub õppima Peterburi konservatooriumi, mille lõpetamise järel saab temast üks otsitumaid organiste Peterburis, Moskvas, Kiievis, Tallinnas. Kapp sõidab mööda Volgat Lõuna-Venemaale Astrahani, kus temast saab sealse muusikakooli direktor ja muusikaelu elavdaja. Tutvumine laevareisil Marie Lichtenwaldiga (fotol) ja lõkkele löönud armastus päädib abiellumisega. Kaadrid Astrahani olustikust ja inimtüüpidest. Kodusõda ja näljahäda Venemaal sunnib heliloojat 1920. aastal naasma kodumaale, kus ta asub elama Tallinna. Kaadrid Tallinna toonasest linnamiljööst.

Abielu lõpeb peagi krahhiga, luhtub ka romaan oma õpilasega. Kapi eraelu on täis hingevalu ja heitlusi. Ta jääb üksi kasvatama oma nooremaid lapsi – Elisabeti ja Eugenit. Eestis elades hakkab ta varasemast enam komponeerima. Valmivad mitmed sümfooniad, oreli- ja kooriteosed ning oratoorium „Hiiob“, mille ettekandest Estonia kontserdisaalis näeme hetki. Temast saab koos Rudolf Tobiasega eesti sümfonismi rajaja. Estonia teatri dirigenditöö kõrval tegutseb ta Tallinna konservatooriumi pedagoogi, hiljem professorina, kelle käe all sirgub terve põlvkond eesti muusikuid, nende seas ka vennapoeg Villem ja tema enda poeg Eugen. Fotol maestro koos oma õpilastega. "Ta oli vastuoluline isiksus – ühtaegu jõuline ja lapsemeelne, kompromissitu ja haavatav," märgib diktor. Oma kaalukamad teosed loob Kapp suvevaheaegadel Suure-Jaanis ja Liivamäel elades, inspireerituna ümbritsevast loodusest. Filmi lõpus saab osa ka Artur Kapi austamisõhtust Estonia kontserdisaalis aastal 1950, mil vanameister pälvib II järgu Stalini preemia oma noortele pühendatud poeemi eest. Diktoriteksti loevad Tõnu Mikiver ja Lembit Ulfsak.

Märksõnad: abielu | abielukrahh | armastus | Artur Kapi looming | dirigeerimine | elamused | helilooja | helilooja austamisõhtu | helilooja kujunemislugu | helilooja musitseerimas | helilooja sisemaailm | helilooja õnnitlemine | helilooja õpilased | heliloojad | helilooming | hingevalu | isakodu | kalmistu | kannatused | Kappide suguvõsa | komponeerimine | konservatoorium | koorilaul | kultuuri suurkujud | loodusvaated | loomingu tõukejõud | meeskoor | musitseerimine | muusika | muusikaelu | muusikakirg | muusikaline etteaste | muusikapedagoog | muusikute dünastia | näljahäda | orelimäng | organist | pere | perekondlikud sidemed | piibutõmbamine | Stalini aeg | tsaariaegne tänavapilt | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm