Valmis stsenaarium "Mölder ja Korstnapühkija", autor Tiit Kändler: 09.09.1981
Valmis kinostsenaarium "Pagar ja korstnapühkija", autorid Tiit Kändler ja Kaljo Kivi: 05.02.1982
Filmi ettevalmistusperiood: 01.03. - 01.05.1982
Võtteperiood: 02.05. - 11.07.1982
Montaaž: 12.07. - 31.08.1982
Filmi üleandmine - 1. september 1982
Venekeelse dublaaži valmimine: 08.09. - 01.10.1982
Filmi maksumus - 37 390 rubla.
Linastusluba nr MB-08961 väljastati filmile 21.09.1982. aastal: Filmi võib demonstreerida Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.2099 Nukufilmi "Pagar ja korstnapühkija" eelarve ja kalkulatsioon.
„Kalju Kivi seatud «Pagar ja korstnapühkija» (õnnestunud filmi «Paberileht» järel tema teine nukufilm) saab oma kaheharulise ülesandega peaaegu hakkama.
Tuntud loos, kus kaks eri ametiga meest kogemata kohad ära vahetavad ja seega segaduse põhjustavad, on palju puhaste värvidega kujutatud, alltekstita, vaatemängulisi (ilmselt lapse meelele mõeldud) pilte.
T. Linzbachi kujundatud pastelses ja rõõmsavärvilises linnakeses pole uue aja urbanisatsiooni tahma ega võõrandust. See soojas koloriidis kujutatud linnake on hubane ja armas nagu mõnes heas lasteraamatus, kuigi seejuures mitte idülliline. Sarnaselt majadega, mille ilme on lastepäraselt lihtsustatud, s.t. mis ei kanna täiskasvanute maailma keerulist ja konfliktset informatsiooni, on lapselikult lihtsustatud ka nukud. Mõlemad peategelased, pagar ja korstnapühkija, on nöpsninadega ümara joonega nukud, kelle nägudelt võib välja lugeda üldist heatahtlikkust, aga mitte konkreetset sotsiaalset tüüpi. Nad on nagu kaks Igameest (teised on tüüpidena rohkem individualiseeritud). Selles on vist filmi mõte ja ühtlasi ka nõrkus. Sest siit johtub reaalses elus väga valusasti tõestunud järeldus, et asjatundmatu, ebaprofessionaalne töö viib filmis õigesti kujutatud tulemusteni, kus kõik kakud kõrbevad ja tahm toa täidab. Peategelaste n.-ö. igamehelikkus viitab ilmselt nähtuse massilisusele. Kuid seejuures võinuks ka tavalisel tüübitul töömehel vähemalt mänguski olla oma kindel sotsiaalpsühholoogiline iseloom, mida reaalses elus tunneme säärastest repliikidest, nagu «Ah mul üks kama kõik!». «Mis see minu asi on!" jne. Sest muidu jääb film juhusliku muinasjutukese tasemele, kust tegelikult õigesti tabatud probleemile laia tõestust ei lisandu.
Täiskasvanutele on film liiga lapselik, laste kogemus aga on ülalosutatud ühiskondliku mõtte taipamiseks liiga väike. Nii ongi «Pagar ja korstnapühkija» jäänud kahe adressaadi vahelisele harukohale, kust küll mõlemale saab kätt ulatada, ent kogu jõus embama ei ulata.“
Pii, P. (1983). Kaheksa multifilmi ["Tallinnfilmi" multifilmiaasta 1982]. Sirp ja Vasar, 13. mai.
„Lõbus muusikal "Pagar ja korstnapühkija" on omapärane humoristlik mõistukõne oskamatust korstnapühkijast ja pagarist. Ja et töö neil eriti ei laabu, vahetavad nad endalegi ootamatult osad. Filmis on seda rõhutatud värvisümbolitega: pagar ronib katusele, et aidata korstnapühkijat, ja läheb tahmast mustaks, korstnapühkija aga, kes kukub läbi korstna pagari töötuppa jahu sisse, muutub valgeks kui pagar. Selles naljaloos peitub tõsine mõte kutsemeisterlikkuse tähtsusest.“
Assenin, S. (1986). Noorte otsingud [režissöör Kalju Kivi animafilmid]. Rmt: Etüüde eesti multifilmidest ja nende loojatest. Tallinn: Perioodika, lk 104.
Vaata lisainfot selle filmi kohta