Avaleht » Filmiliigid

Pagar ja korstnapühkija (1982)

Animafilmid Kestus: 09:45

Huviinfo

Fakte filmi valmimisest

Valmis stsenaarium "Mölder ja Korstnapühkija", autor Tiit Kändler: 09.09.1981
Valmis kinostsenaarium "Pagar ja korstnapühkija", autorid Tiit Kändler ja Kaljo Kivi: 05.02.1982
Filmi ettevalmistusperiood: 01.03. - 01.05.1982
Võtteperiood: 02.05. - 11.07.1982
Montaaž: 12.07. - 31.08.1982
Filmi üleandmine - 1. september 1982
Venekeelse dublaaži valmimine: 08.09. - 01.10.1982
Filmi maksumus - 37 390 rubla.

Linastusluba nr MB-08961 väljastati filmile 21.09.1982. aastal: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.2099 Nukufilmi "Pagar ja korstnapühkija" eelarve ja kalkulatsioon.

Filmist ajakirjanduses

„Kalju Kivi seatud «Pagar ja korstnapühkija» (õnnestunud filmi «Paberileht» järel tema teine nukufilm) saab oma kaheharulise ülesandega peaae­gu hakkama.

Tuntud loos, kus kaks eri ame­tiga meest kogemata kohad ära vahetavad ja seega segaduse põhjustavad, on palju puhaste värvidega kujutatud, alltekstita, vaatemängulisi (ilmselt lapse meelele mõeldud) pilte.

T. Linzbachi kujundatud pastelses ja rõõmsavärvilises linnakeses pole uue aja urbanisatsiooni tahma ega võõrandust. See soojas kolo­riidis kujutatud  linnake on hu­bane ja armas nagu mõnes heas lasteraamatus, kuigi seejuures mitte idülliline. Sarnaselt maja­dega, mille ilme on lastepäraselt lihtsustatud,  s.t. mis ei kanna täiskasvanute maailma keerulist ja konfliktset informatsiooni, on lapselikult lihtsustatud ka nukud. Mõlemad peategelased, pagar ja korstnapühkija, on nöpsninadega ümara joonega nukud, kelle nägudelt võib välja lugeda ül­dist heatahtlikkust, aga mitte konkreetset sotsiaalset tüüpi. Nad on nagu kaks Igameest (tei­sed on tüüpidena rohkem individualiseeritud). Selles on vist fil­mi mõte ja ühtlasi ka nõrkus. Sest siit johtub reaalses elus vä­ga valusasti tõestunud järeldus, et asjatundmatu, ebaprofessio­naalne töö viib filmis õigesti ku­jutatud tulemusteni, kus kõik kakud kõrbevad ja tahm toa täi­dab. Peategelaste n.-ö. igamehelikkus viitab ilmselt nähtuse mas­silisusele. Kuid seejuures või­nuks ka tavalisel tüübitul töö­mehel vähemalt mänguski olla oma kindel sotsiaalpsühholoogili­ne iseloom, mida reaalses elus tunneme  säärastest repliikidest, nagu «Ah mul üks kama kõik!». «Mis see minu asi on!" jne. Sest muidu jääb film juhusliku muinasjutukese tasemele, kust tege­likult õigesti tabatud probleemile laia tõestust ei lisandu.

Täiskas­vanutele on film liiga lapselik, laste kogemus aga on ülalosutatud ühiskondliku mõtte taipamiseks  liiga väike. Nii ongi «Pagar ja korstnapühkija» jäänud kahe adressaadi vahelisele harukohale, kust küll mõlemale saab kätt ulatada, ent kogu jõus embama ei ulata.“
Pii, P. (1983). Kaheksa multifilmi ["Tallinnfilmi" multifilmiaasta 1982]. Sirp ja Vasar, 13. mai.

„Lõbus muusikal "Pagar ja korstnapühkija" on omapärane humoristlik mõistukõne oskamatust korstnapühkijast ja pagarist. Ja et töö neil eriti ei laabu, vahetavad nad endalegi ootamatult osad. Filmis on seda rõhutatud värvisümbolitega: pagar ronib katusele, et aidata korstnapühkijat, ja läheb tahmast mustaks, korstnapühkija aga, kes kukub läbi korstna pagari töötuppa jahu sisse, muutub valgeks kui pagar. Selles naljaloos peitub tõsine mõte kutsemeisterlikkuse tähtsusest.“
Assenin, S. (1986). Noorte otsingud [režissöör Kalju Kivi animafilmid]. Rmt: Etüüde eesti multifilmidest ja nende loojatest. Tallinn: Perioodika, lk 104.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm