Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Filmi arutelu Tallinnfilmi Kunstinõukogus

5. november 1968

Silvia Kiik: Autori kavatsuse kohta niipalju, et arusaadavalt polnud plaanis teha mingit ammendavat sissevaadet kivide maailma ega dubleerida vastavat õpikut, vaid anda üldine pilt, tekitada lastes huvi kivide vastu. Näidata pildis, kui ilusad ja mitmekesised kivimid on. Mulle näib, et selles osas on film oma ülesande täitnud. Kõik see, mis filmis on, on saadud muuseumikogudest ning ühtlasi seadnud meile kindlad piirid.

Villem Gross: Kavatsusest pole kaugemale jõutud ega ka alla jäädud - vaatajas on huvi äratatud selle tardunud maailma vastu.

Ants Saar: See on hea film, kuid mul on patune mõte, et kas see poleks veel parem olnud, kui poleks olnud Kõpsu ja süžeed. Kõpsule pole leitud tegevust, film jääb vahepeal toppama.

Parvel: Kardan, et see film pole nii lõbus ja huvitav lastel vaadata, kui olid eelmised osad. Võib nõustuda Ants Saarega, et Kõps oli üleliigne. Ka puht filmitehniliselt tundub see film kuidagi vaesem ja mitte nii hoolikalt tehtud, kui olid eelmised filmid.

Skulski: Film meeldis, kuid Leek oli kole karvane. Tavaliselt on leek ergas, sile, lõkendav - see siin oli nagu nõiamoor.

Viiding: See muinasjutt ja faktiline materjal ei lähe omavahel nagu kokku. Pilt on ilus ja värvid ilusad - pole suur õnnestumine, kuid vaadata võib.

Beltšikov: Hirmus raske on teha filmi, kui iga eksponaat on niivõrd unikaalne, et sellele saab läheneda vaid tugeva valve juuresolekul. See raskendas filmigrupi tööd. Ega Pars ei olnud vaimustatud Kõpsu sissetoomisest filmi. Ta oleks rõõmsam olnud, kui oleks saanud teha populaarteaduslikku filmi.
ERA.R-1707.1.1054 Nukufilmi "Operaator Kõps kiviriigis" toimik.

Filmi valmimisest

Eelettevalmistus: 19.02. - 25.02.1968
Ettevalmistusperiood: 26.02. - 17.05.1968
Võtteperiood: 18.05. - 18.09.1968

Mineraloogiliste eksponaatidega tutvuti nii Tartus, Leningradis kui ka Sverdlovskis.

Asta Klaamann - konsulteeris filmitegijaid mineraloogiliste mikropreparaatide filmimisel polariseeritud valguses. Aitas valida mikropreparaate ehk õhikuid ja andis nende kohta teaduslikku informatsiooni.

Vladimir Kolomenski - konsultant mineraloogia alal, kes aitas filmigruppi Leningradis võtete ajal 25. juunist 1. septembrini 1968.

Montaaž: 19.09. - 21.10.1968
Filmi üleandmine - 21. oktoober 1968
Filmi maksumus - 53 500 rubla.

Linastusluba nr MB-01690 väljastati filmile 19.11.1968: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
ERA.R-1707.1.1055 Nukufilmi "Operaator Kõps kiviriigis" põhidokumentatsioon.

Nukufilmist "Operaator Kõps"

Heino Parsi iseloomustab eelkõige uuendusmeelsus ja uute lahenduste otsimine nii sisus kui vormis. Ta lõi populaarteadusliku suunaga nukufilmi; olles ise loodusearmastaja ja -huviline, püüdis ta loodusimesid edasi anda ka lastele, jagada teadmisi ja äratada huvi looduse vastu. /---/

Pärast „Väikest motorollerit” tegid Pars ja tema tiim (koos kunstnik Georgi Štšukini ja stsenarist Kalju Kurepõlluga) esimese Eesti animaseriaali kordumatu peategelase operaator Kõpsiga (1964—1968). Kokku on seriaalis neli osa. Kõps kutsub vaatajad kaasa erinevatele eksootilistele ekspeditsioonidele — seeneriiki, marjametsa, üksikule saarele ja kiviriiki.
Võib väita, et peategelasel operaator Kõpsil on palju ühist Parsi endaga.

Mul on tugev side loodusega. Mu isal oli suur aed ja ma mäletan, et kõige ilusam aeg oli kevadel, kui kõik õunapuud õitsesid. Meie puud olid siis oma kolmkümmend aastat vanad ja nende oksa olid tihedalt omavahel seotud, moodustades lillelise katuse. Siis veel ronisin puude otsa ja istusin seal tundide viisi.”

Samas on operaator Kõpsi filmid midagi enamat kui lapsepõlvenostalgia, iga film on ka informatiivne ja hariv.

„Umbhull marjakorjaja, nagu ma olen, hulkusin tihtipeale metsas, imetledes fantastilist värvide mängu ja vormide kordumatust, mis peitub tavalises metsaaluses looduses. Hakkasin mõtlema, kuidas seda mikromaailma lapseni tuua, ja leidsin, et kõige õigem oleks seda teha lapsele lähedase mänguasja, nuku kaudu. Operaator Kõps oli üks võte, kuidas saab minna väiksesse maailma ja näidata seda suurelt. Idee oli teha mitte lihtne ringkäik looduses, vaid anda vaatajale sealjuures uusi teadmisi teda ümbritsevast. See pidi olema visuaalselt huvitav ja võimaldama ühtlasi kasutada dialoogi, et pilti täiendada mõningase teabega botaanika vallast,” räägib Pars.
/---/
Kuna tegemist oli osaliselt õpetliku filmiga, anti algset stsenaariumi lugeda ka pedagoogidele, kuid nende soovitused olid Parsi sõnul filmi tegemise seisukohalt tema jaoks täiesti kasutud. Režii ehitas ta üles oma nägemuse järgi, pidades silmas, et lapsel oleks huvitav toimuvat jälgida, ning soovides anda lapsele esmaolulisi teadmisi.
/---/
Kui siiani kasutati vahel populaarteaduslikus filmis multifilmi meetodeid ja vahendeid, siis nüüd toimub Parsil omamoodi vastupidine protsess. Ta kasutab mängufilmilikku võttestikku täiendamaks ning arendamaks multifilmi võimalusi.
Tenusaar, A. ja Koppel, A. (2005). Hommage nukufilmimeistrile. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 86-93.

Režissöör Heino Pars räägib oma filmide sünnist

Katke intervjuust

Aga «Operaator Kõps», teie tuntuim film?
Noh, «Kõps» ka. Eks iga filmi juures ole omad hädad. Mäletan, otsisime enne võtete algust objektiivi, millel oleks hea suurendus, korralik sügavus ja teravus. Moskvast, igalt poolt. Ei leidnud, sellist polnud olemaski. Tuli ise leiutada. Nüüd leiaks küll, aga aeg on läbi, minu jaoks...

Kust see «Kõpsu» mõte üldse tuli?
Ega siin muud olnudki, kui et tahtsin loodust hästi lähedalt näidata, seda suurendada. Olin maast madalast metsas käies tähele pannud, kui imeline on taim oma struktuurilt, välimuselt. Ja et kogu ilu avaneb lõplikult alles siis, kui n-ö nina vastu taime panna. Ka pohlavars tundub siis nagu kummipuu.
Nii, nukkudega oli see võimalik. Need ju ise ka väikesed. Mõtlesin, et kes võiks sellises filmis peategelane olla, pähe tuli operaator – tema on ju see, kes on uudishimulik. Miks mitte loodustki. Nooremal tütrel oli üks nukk, Kõps nimeks. Sealt ma selle varastasingi.

Ja Metsatarga joonistasite enda pealt maha?
Tõsi või? (Muheleb.)

Pars mis Pars, ilma habemeta ainult.
No teist tegelast oli juurde vaja. Kes seletaks. Mis seen ja mis mari. Kes üksikul saarel näitaks, kuidas on looduses võimalik ära elada. Sellel kõigel on ikka praktiline mõte kogu aeg juures olnud.
Muidugi, mõnele võis selline populaarteaduslikkus tunduda vale, sest see on ju ikka nukufilm, no mida sa seal seletad või õpetad. Teisalt, üks seltsimees ütles kunstinõukogus, et kes see niimoodi populaarteaduslikku filmi teeb.

Et nagu on ja ei ole ka?
Jah. Et sedasi ei tehta.

See just muudabki «Kõpsu» või «Putukate suvemängud» või «Laulud kevadele» nii võluvaks, et õpetussõna on segamini poeesiaga, kõigel on südamlik ja humoorikas alatoon.
No aitäh. Mulle jälle tundub, et filmid ei ole eriti humoorikad välja kukkunud, ehkki ma armastan nalja teha küll. Aga jah, lapsed on neid väga hästi vastu võtnud. Millegipärast.

Aga tänapäeva laps, mis pilguga võiks tema kas või «Kõpsu»-filme vaadata?
Ma arvan, et tänapäeva laps ei taha neid üldse vaadata.

Miks?
Praegu jooksevad kõikjal nii ägedad pildid, äks-filmid, et tal hakkab igav, ma kardan. Aga ma usun, et see aeg, kui rahulikuma, lüürilisema stiili juurde tagasi tullakse, on veel ees.

Filmides on teil enamasti kõik ehe, seen on päris seen ja putukas on päris putukas. Butafooriat te ei kasutanud põhimõtteliselt?
Ega loodust järele ei tee.

Tuumalu, T. (2005). Ütleme Heino Pars, aga mõtleme Kõps. Postimees, 13. okt, lk 18-19.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

Heino Parsi animafilmide DVD on sarja 28. DVD, ilmunud 10.04.2014. Sellel on järgmised filmid:

Operaator Kõps seeneriigis (1964)
Operaator Kõps marjametsas (1965)
Operaator Kõps üksikul saarel (1966)
Operaator Kõps kiviriigis (1968)
Putukate suvemängud (1971)
Jussikese seitse sõpra (1967)
Meemeistrite linn (1983)

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm