Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Okkaline rada (1971)

Sisukokkuvõte

Vladimir Parveli portreefilm eesti filmikunsti rajajast, esimesest kutselisest filmioperaatorist Konstantin Märskast.

Filmi algus viib tummfilmi ajastusse – näidatakse lõike Konstantin Märska mängufilmist „Jüri Rumm“ (1929). Edasi selgub, et kinofilmide tegemine oli 1920–1930ndate Eestis rahapuudusel raskendatud. Ajaleheveergudel tõusetub ühtepuhku küsimus: kas Eestis maksab üldse filme teha? Maksab! – usub visa Saaremaa mees Konstantin Märska, kes 1930. aastaks on vändanud juba 5 täispikka mängufilmi. Kuid saamata valitsuselt rahalist tuge, on pidevalt võlgadega maadlev filmimees sunnitud oludele alla vanduma. Tema film „Vigased pruudid“ (1929) müüakse lõpuks oksjonil vaid 18 krooni ja 15 sendi eest! "Võlausaldajad kannul, purunenud unistused südamel – nii saab temast uuesti filmikroonika reamees," märgib diktor.

Märska hakkab leiba teenima ringvaateid väntavas Eesti Kultuurfilmis. Katkendeid tema sündmuskroonikatest saadavad diktori kriitilised ja halvustavad kommentaarid oludest kodanlikus Eestis. Näeme kaadreid vabariigi paraadüritustest Tallinnas, kus kohal on ka riigivanem Konstantin Päts: sõjaväeparaadid Vabaduse platsil, lipuõnnistamine Estonia ees jm. Paraadvõtete vahele (ja kontrastiks) on Märska sageli peitnud elutruid kaadreid rahva elust: tööliste rongkäigust 1. mail, kaevurite raskest tööst jm. Eekraanil on ka meeleolukaid hetki kultuurisündmustest, huvitavaid olupilte lihavõttepühade tähistamisest Petseris, Ühisabi heategevusüritusest Tallinnas, kevadistest põllutöödest, kalurite elust jpm.

Olude kiuste kujuneb Märskast omapärane ja andekas filmireporter, tõdetakse linaloos. Väsinud sündmuskroonika filmimisest, pageb ta looduse rüppe, jäädvustades oma lüürilisi loodusvaateid Eestimaast. Nüüd kuulub Konstantin Märska alatiseks meie filmiajalukku.