Avaleht » Filmiliigid

Värav nr. 2 (1955)

VGIK: Oleg Lentsiuse diplomitöö

kinoföljeton

Tudengifilmid | Komöödiafilm Kestus: 20:31

Huviinfo

Jüri Järveti filmidebüüt

Mees hanedega oli Tallinna V. Kingissepa nim Draamateatri näitleja Jüri Järveti esimene filmiroll.

 

Tollasest ajakirjandusest

“Kuigi kinokomöödia oma sisult ei paku midagi uut, on ta teostuses mõndagi rõõmustavat ja värsket. Sündmuste kulg on kiiretempoline ja vahelduv. Tihedus, kasutatavate väljendusvahendite nappus ja ökonoomsus on see uus saavutus meie näitlejatele ja filmitehnikale, mis kõneleb nii spetsiifika tundmisest kui ka professionaalsest tasemest. See lubab eeldada meie kohaliku stuudio toodetele arenguperspektiivi.

Ka osade jaotust võib üldiselt õnnestuniks pidada. R. Tarmo lõi üsna selgepiirilise kuju sellest ülespoole lõmitavast ja allapoole kärkivast mehikesest. /…/ L. Tubin suutis oma lühirollis avada üksikute väheste vahenditega kogu selle “alati ülemust truult teeniva” ametniku olemuse. Ka J. Järvet oma episoodilises osas andis hea koomilise varjundiga meeldejääva kuju kohusetruust töötajast, kes on momendil olukorra ohver. Väga sümpaatselt ja loomulikult mõjus E. Padrik niihästi noore õiglase vedurijuhina kui ka pühapäevariietuses noore armastajana. /…/

Episoodilisi kujusid on filmis rohkesti ja nad on ka värvikad, see on muidugi hea. Kuid millist ülesannet täidavad peale selle, et paljastavad olukorra raudteejaamas “Vaikne”, pole igakord selge. Näiteks koomiline paar koeraga (M. Möldre ja A. Mägi) esindab ilmselt väikekodanlike igandite ja harjumuste kandjaid – kuid kahjuks sellele kõrvalteemale pole situatsioonide lahenduses antud ruumi. Mida kujutab aga endast ilmselt sulimoeline mees (E. Pärn), kes taotleb broneeritud kohti, keda aga jaamaülem kabinetist välja viskab? Seega on filmis mõningaid küsitavusi. Ka on ta rohkem kokkuliidetud koomiliste episoodide rida kui terviklik miniatuurteos./…/ Ent kogumulje on lühikomöödiast kui esimesest sellelaadsest teosest meie algupärases filmitoodangus üsna nauditav.”

Kruus, V. (1955). Algupärane kinokomöödia. Noorte Hääl, 15. dets.
 
 

Võita meie kinokunsti mahajäämus

Artikke "Võita meie kinokunsti mahajäämus" on reageering Nikita Hruštšovi sõnavõtule NLKP XX kongressil (14.–26.02.1956 Moskvas; tuntud kui Stalini kultust paljastav kongress, pärast mida hakati mõneks ajaks kärpima pareteibürokraatia ja julgeolekuasutuste volitusi).

/…/“N. Hruštšov toonitas, et kunst ja kirjandus võivad ja peavad taotlema esikohta maailmas mitte ainult sisukuse, vaid ka kunstilise jõu ja meisterlikkuse poolest. Kinoala töötajad ei suhtu veel küllaltki nõudlikult filmide ideelisusse ja kunstipärasse, loovad nõrgavõitu ja pealiskaudseid teoseid, mis on pühendatud tühistele ja vähetähtsatele nähtustele. See puudutab  ka meie vabariigi kinokunsti ja kinotöötajaid,” kirjutab anonüümse autori artikkel.

Milles siis on meie kinokunsti ebaõnnestumise põhjused? Vastus on lühike: vähenõudlikkus ja kunstiline saamatus. See kehtib eelkõige stsenaristide ja režissööride töö kohta. Tõsised puudused neis põhilistes komponentides kisuvad alla meie filmide kunstilise taseme.

Peaaegu iga meie kinokülastaja võib esitada rea pretensioone N. Lihhobavini ja A. Vassiljevi stsenaariumile “Jahid merel”, milles on hulk “lahtiseid otsi”, kunstlikke ja ebausutavaid situatsioone ning kus ähmaseks jääb ka kogu filmi peamine mõte. Samasugune on lugu ka A. Krumini kinoföljetoniga “Värav nr. 2”, mis oma pealesunnitud koomilisuses mõjub igavalt. /…/ Kinoföljetonis “Värav nr. 2” ei suutnud režissöör O. Lentsius tabada õiget satiirilist lahendust. Kõigist neist viltulöömistest tuleb Tallinna Kinostuudiol teha vastavad järeldused.”

Võita meie kinokunsti mahajäämus. (1956). Sirp ja Vasar, 13. märts.

 

 

 

 

 

 

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm