Avaleht » Filmiliigid

Viimne reliikvia (1969)

Digitaalselt taastatud 2002

Eduard Bornhöhe jutustuse "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" ainetel

Mängufilm | Seiklusfilm Kestus: 86:00

Bibliograafia

1969

Estonskie nowosci (1969). Ekran, Warszawa, 19. jaan.
Хaak, И. (1969). Eщё два шага. Сов. Эстония, 19. jaan.
Paavle, L. (1969). “Viimse reliikvia” esimene päev [filmivõtetest ja vestlusest näitleja A. Goloborodkoga]. Noorte Hääl, 11. apr.
Paavle, L. (1969). Saagem tuttavaks - “Viimse reliikvia” osatäitjad [näitleja J. Budraitisest]. Noorte Hääl, 20. juuni.
Viimne reliikvia = Последняя реликвия (1969).  Ekraan = Экран, nr 10, lk 11, 15.
Mägi-Indra, I. (1969). Pirita klooster Virtsu lähedal, Kuressaare lossis ja Niguliste kirikus [vestlus G. Kromanoviga]. Sirp ja Vasar, 24. okt, lk 5.
Trass, H. (1969). Mängufilm looduskaitsealal [filmivõtetest]. Sirp ja Vasar, 31. okt, lk 8.
Erilaid, T. (1969). Miks Niguliste kiriku aknad on õhtuti valged? [filmivõtetest]. Õhtuleht, 19. nov.

1970

Viimne reliikvia = Последняя реликвия (1970).  Ekraan = Экран, nr 1, lk 4-7, 14.
Viimne reliikvia (1970). Kultuur ja Elu, nr 1, lk 36-38.
Kpeнтс, Ю. (1970). Актёp и режиссёр Ролан Быков. Сов. Эстония, 10. jaan.
Reimann, V. (1970). Kas esimene “eastern”? Edasi, 11. jaan.
Estnischer Robin Hood (1970). Filmspiegel, Berlin, nr 3, lk 23.
Kromanov, G. Viimne reliikvia = Последняя реликвия (1970). Kino = Kино, nr 4, lk 2-5, 13-14.
Бобосова, В. (1970). “Последняя реликвия”. Moлодёжъ Эстоний, 8. veebr.
Uuk, E. (1970). “Viimne reliikvia” alustas teekonda [kohtumiselt loomingulise kollektiiviga]. Edasi, 27. märts.
Tobro, V. (1970). Seiklusfilm ja tema püünispaelad. Noorte Hääl, 29. märts.
Navi, S. (1970). Intervjuu “Viimse reliikvia” lavastaja Grigori Kromanoviga. Koit, 31. märts.
Filmib “Tallinnfilm” (1970). Kutaisi, 3. apr (gruusia k).
Hallik, A.-M. (1970). Mõtteid “Viimset reliikviat” vaadates. Rahva Hääl, 5. apr.
Link, E. (1970). Vaatemängulisus, ei enam. Sirp ja Vasar, 10. apr, lk 8.
Хaak, И. (1970). Поиск в новом жанре. Сов. Эстония, 10. apr.
Гетман, А. (1970). Поиски и находки эстонского кино. Сов. Молодёжъ, Рига, 13. sept.
Riekstinš, E. (1970). Kaiminu kino skate. Literatūra un maksla, Riga, 19. sept, lk 13.
Riekstinš, E. (1970). Naabrite filmifestival [ajalehest “Literatūra un maksla”, tõlk. K. Ihat]. Edasi, 22. okt. Pealkiri: Eesti ekraniseeringud läti kriitika spektris.
Хлоплянкина, Т. (1970). Кто вы, князъ Габриелъ? Сов. Экран, Mосква, nr 23, lk. 3.
Январский экран (1970). Киномеханик, nr 12, lisa, lk 2.

 1971

“Последняя реликвия” (1971).  Московская кинонеделя, 3. jaan.
Липатникова, Г. (1971). Вpемя сказок и легенд. Веч. Перьм, 16. jaan.
Премьeры киноэкрана (1971). Звезда, Перьм, 17. jaan.
15 дней киноэкрана (1971). Знамя юности, Минск, 19. jaan.
Анкудинов, Г. (1971).  Добро и зло. Сов. Литва, Вильнюс, 24. jaan.
Алиев, А. (1971). Премьеры кино. Бакинский рабочий, 31. jaan.
Лобачева, А. (1971). Новый Робин Гуд? Ульяновская правда, 12. veebr.
Agnes ja Gabriel teevad nime [menust N. Liidus] (1971). Noorte Hääl, 13. veebr.
Tylenis, S. (1971). Populiaraus žanro atstovas. Artojas, Šilalé, 27. veebr.
Estu filmai (1971). Banga, Klaipeda, 13. märts.

1972

Tobro, V. (1972). Kirjandus ja film. [“Viimsest reliikviast” lk 32-33, 41, 59, 70]. Tallinn: Eesti Raamat.

1976

Krants, E. (1976). Kaugeltki mitte masendav [Eesti filmitoodangu paremik Torontos]. Aja Kiri, Stockholm, nr 3, lk 18.

1981

Бельчиков Р.Х. (1981). Всесоюзное объединение «Союзинформкино» Госкино СССР.  Кино Эстонии. Советское многонациональное, nr 5 (340). Москва, lk 24.

1982

Tobro, V. (1982). Seiklusfilm ja tema püünispaelad. Teater ja film. Artiklivalimik 1962-1975. Tallinn: Eesti Raamat, lk 152-154.

1984

Orav, Õ. (1984). Rolan Bõkov. Õ. Orav. Huvitavate kohtumiste aasta. Tallinn, lk 146-173.

1987

Elmanovitš, T. (1987). Grigori Kromanovi filmid. Looming, nr 7, lk 947-958.

1988

Rummo, P.-E. (1988). Lõikuskuu [Meenutusi 1968. aasta augustikuust, sh “Viimse reliikvia” laulusõnade kirjutamisest]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 71.

1990

Leht, M.-A. (1990). Ingrida Andrina Agnese aegadest. Edasi, 25. nov.

1995

Felt, R. (1995). Meenutusi Grigori Kromanovist, filmi- ja telerežissöörist. Lavastaja Grigori Kromanov.  [Koost. I. Veisaitė-Kromanova; “Viimse reliikvia” valmimisloost ja võttepaikadest]. Tallinn: Eesti Raamat, lk 142-151.

Valton, A. (1995). Töö “Viimse reliikviaga”. Lavastaja Grigori Kromanov. [Koost. I. Veisaitė-Kromanova; “Viimse reliikvia” stsenaariumi valmimisloost]. Tallinn: Eesti Raamat, lk 151- 154.

Rummo, P.-E. (1995). Kromanov.  Lavastaja Grigori Kromanov. [Koost. I. Veisaitė-Kromanova; “Viimse reliikvia” lauludest ja laulutekstidest]. Tallinn: Eesti Raamat, lk 155-159.

Bõkov, R. (1995). Mälu reliikviad. Lavastaja Grigori Kromanov. [Koost. I. Veisaitė-Kromanova; Vend Johannese rollist]. Tallinn: Eesti Raamat, lk 159-161.

1999

Kirt, L. (1999). Ingrid sai piitsutamise eest šokolaadikarbi: Täna 30 aastat tagasi [näitlejad Eve Kivi, Peeter Jakobi ja Taivo Trass meenutavad tööd mängufilmis "Viimne reliikvia"]. Eesti Ekspress: TV-Nädal, 3. juuni.

Aasmäe, A. (1999). Juubilar “ Viimne reliikvia” [Eesti esimene kultusfilm sai 30-aastaseks]. Õhtuleht, 19. juuni.

Maiste, V.-S. (1999). Hobused põlevad taas [Taevaskojas ja Põlvas tähistatakse 23.-25. juulil "Viimse reliikvia" 30. aastapäeva konverentsi ning Margus Kasterpalu, Ilmar Raagi, Jüri Ehlvesti vabaõhuetendusega "Viimne võttepäev"]. Sõnumileht, 14. juuli.

Somelar, E. (1999). Kuidas 30 aastat tagasi eesti mehest leedulase asemel Ivo Schenkenberg sai [intervjuu P. Jakobiga]. Eesti Ekspress: Areen, 15. juuli.

“Viimne reliikvia” 30 aastat hiljem (1999). [23. juulil esietendub Taevaskojas vabaõhulavastus "Viimne võttepäev", mille autorid on Jüri Ehlvest, Margus Kasterpalu ja Ilmar Raag. See on ajaloolisele tõele mitte pretendeeriv fantaasia filmi "Viimne reliikvia" sünnist]. Postimees, 21. juuli, lk 13.

Raag, I. (1999). Meie reliikvia on “Viimne reliikvia” [Tänavu möödub 30 aastat kõigi aegade kuulsaima eesti filmi sünnist]. Postimees, 21. juuli.

Eesti tuntuim film kutsub Taevaskotta [23. juulil esietendub Taevaskojas vabaõhulavastus "Viimne võttepäev", mille on teatritekstiks kokku pannud ja lavale seadnud Jüri Ehlvest, Margus Kasterpalu ja Ilmar Raag. See on ajaloolisele tõele mitte pretendeeriv fantaasia filmi "Viimne reliikvia" sünnist]. (1999). Postimees, 21. juuli.

Ehlvest, J. (1999). Haige hingega film: Kuidas me kirjutasime viimset...[Kuidas valmis "Viimse võttepäeva" tekst Jüri Ehlvesti, Margus Kasterpalu ja Ilmar Raagi koostööna]. Postimees, 21. juuli.
 
Märka, V. (1999). "Viimsest reliikviast" esimese kultusfilmini ["Viimse reliikvia" 30. aastapäeva konverentsist 25. juulil Põlva kultuurikeskuses ja sellele järgnenud vabaõhulavastusest "Viimne võttepäev" Taevaskojas]. Võrumaa Teataja, 29. juuli.

Kressa, J. (1999). Peeter Jakobi on “Viimne reliikvia” viimane reliikvia. Sakala, 30. juuli.

Tamm, B. (1999). Eelviimane reliikvia ["Viimne võttepäev" Taevaskojas]. Tallinna KesKus, juuli, lk 13.

Hrustaljov, N. (1999). 81 минута и 30 лет. “Последняя реликвия” [Taevaskojas ja Põlvas tähistati 23.-25. juulil "Viimse reliikvia" 30. aastapäeva konverentsi ja Margus Kasterpalu, Ilmar Raagi ja Jüri Ehlvesti vabaõhulavastusega "Viimne võttepäev"]. День за Днем: ТВ Программа,  9. aug.

Teinemaa, S. (1999). Reliikvia 30: Üle õla vaadates [kinorahva sümpoosionilt Põlvas, kus tähistati "Viimse reliikvia" valmimise 30. aastapäeva ning vaagiti Eesti kino olukorda. Tegijad meenutasid filmi tegemist]. Nädal, nr 31, 9. aug, lk 6-7.

2001

Teinemaa, S. (2001). “Viimne reliikvia” kolmkümmend aastat hiljem [25. juulil 1999 tähistati Põlvamaal Taevaskojas vabaõhulavastusega "Viimne võttepäev" "Tallinnfilmi" kõige populaarsema mängufilmi "Viimne reliikvia" 30. sünnipäeva. Päeval toimus Põlvas konverents, mis pühendati filmile ja eesti kino olukorrale üldse]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 68-69.
Funk, K. (2001). Ainus reliikvia ja leige masin. Teater. Muusika. Kino,  nr 2, lk 70-74.
Raag, I. (2001). Viimset reliikviat otsides: Siim on kloostri taga metsas. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 75-78.
Vedler, S. (2002). Põgene, vaba laps! [mängufilmi "Viimne reliikvia" stsenaariumitest]. Eesti Ekspress 28. märts.
Tuumalu, T. (2001). “Viimne reliikvia” üritab uut läbilööki kinolinal. Postimees, 18. okt.

2002

Viivik, A. (2002). “Viimne reliikvia” saab tagasi vana reklaamiklipi [Tallinnfilmi juhatuse esimehe Hillar Parkja teatel hakatakse Soomes restaureeritavat eesti menufilmi "Viimne reliikvia" reklaamima 1970. aastal toodetud reklaamiklipiga, mille heliriba taastatakse Tallinnas, pilt monteeritakse ja kopeeritakse digitaalselt Soomes]. SL Õhtuleht, 1. veebr.

Tallinnfilm vabanes kompleksist [Soomes restaureeritud eesti menufilmi "Viimne reliikvia" taas Eestis ekraanile jõudmise puhul tsiteeritakse kriitikute ja režissöör G. Kromanovi kunagisi ütlemisi] (2002).  Postimees, 14. märts.
 
Valton, A. (2002). Stsenaarium sündis läbi valu ja vaeva. Postimees, 14. märts.

Tuumalu, T. (2002). Grigori Kromanov oli romantik ["Viimse reliikvia" taas Eestis ekraanile jõudmise puhul meenutab filmi teine režissöör K. Komissarov pühendunud meeskonnatööd filmi loomisel, samuti stsenarist Arvo Valtoni lahkarvamusi režissöör Grigori Kromanoviga, kes tahtis teha romantilist ja lõbusat seiklusfilmi]. Postimees, 14. märts.

Laanem, T. (2002). “Viimne reliikvia” näitab värve [Digital Film Finland OY laboratooriumis Soomes restaureeriti umbes miljoni krooni eest eesti menufilm "Viimne reliikvia", mis nüüd taas Eestis ekraanile jõuab].  Eesti Päevaleht, 14. märts.

Tuumalu, T. (2002). “Viimne reliikvia” naaseb kinolinale. Postimees, 14. märts.

Tsäro, K. (2002). “Viimne reliikvia” tuleb tagasi [Soomes restaureeritud eesti menufilmi "Viimne reliikvia" taas Eestis ekraanile jõudmise puhul meenutavad seal osalenud näitlejad Raivo Trass ja Peeter Jakobi filmivõtete aegu]. Nädal, nr 11, 18. märts.

Karell. M. (2002). “Viimne reliikvia” tõi kinosaali ka Agnese ja Gabrieli [Soomes restaureeritud eesti menufilmi "Viimne reliikvia" taas Eestis ekraanile jõudmisel olid Coca-Cola Plazas kohal filmis osalenud näitlejad Ingrida Andrina, Aleksandr Goloborodko, Eve Kivi ja Uldis Vazdik, stsenarist Arvo Valton, toimetaja Lennart Meri ja kunstnik Rein Raamat]. SL Õhtuleht, 18. märts.

Urmet, J. (2002). Rahvalik ja rahvuslik [mängufilmi "Viimne reliikvia" mõjust tänasele eesti vaatajale]. Eesti Päevaleht, 18. märts.

Tuumalu, T. (2002). Meri hindab "Reliikvia" laule [intervjuu L. Meriga: seoses "Viimse reliikvia" taasjõudmisega ekraanile meenutab filmi toimetaja filmi sündi ning hindab tema tänasesse päeva jõudnud väärtusi]. Postimees, 18. märts.

Vaiksoo, J. (2002). Eduard Bornhöhe igihaljas reliikvia [Soomes restaureeritud eesti menufilmi "Viimne reliikvia" taas Eestis ekraanile jõudmise puhul tutvustatakse Eduard Bornhöhet (1862-1923), kelle jutustuse järgi film on tehtud. Ära on toodud üks stseen algteosest, sama stseen A. Valtoni stsenaariumist ning lõpuks kuju, mille see sai režissöör G. Kromanovi käe all filmis]. Eesti Päevaleht, 22. märts.

Torop, P. (2002). “Viimne reliikvia”: intersemiootilise tõlke ideoloogiline juhtum I-II [Bornhöhe jutustuse ekraanile jõudmise keerulised metamorfoosid nõukogude ideoloogia suunamisel]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 80-88; nr 5, lk 72-76.

Viivik, A. (2002). “Viimne reliikvia” 5000-le vaatajale [Restaureeritud "Viimne reliikvia" kogus jaanipäevani Eestis 5490 vaatajat]. SL Õhtuleht, 27. sept.

Kapstas, M. (2002). Agnes ja Gabriel 33 aastat hiljem [restaureeritud eesti menufilmi "Viimne reliikvia" taas Eestis ekraanile jõudmisel kohtusid filmis osalenud näitlejad Ingrida Andrina ja Aleksandr Goloborodko]. Kroonika, nr 12, lk 8-11.

2003

Eesti filmid tippfestivalil edukad [38. Karlovy Vary filmifestivalil näidati Baltimaade eriprogrammi raames seitset Eesti mängufilmi] (2003). Postimees, 16. juuli.

Ruus, J. (2003). Karlovy Vary filmifestival on kindlalt Kesk-Euroopa mainekaim [38. Karlovy Vary filmifestivalist, kus näidati Baltimaade eriprogrammi raames ka seitset Eesti mängufilmi]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 29, 17. juuli.

2004

Kulli, J. (2004). "Viimse reliikvia" DVD jõuab lõpuks poodidesse. SL Õhtuleht, 23. jaan.

Koskaru, V. (2004). Kaua tehtud igavene reliikvia [Eesti populaarseim mängufilm "Viimne reliikvia" tuli välja DVDna koos huvipakkuvate lisadega ja subtiitritega 6 keeles. Lisa "Reliikviat oodates"]. Eesti Päevaleht, 15. märts, ill.

Tuumalu, T. (2004). Reliikviaana sai väärika täienduse [Eesti populaarseim mängufilm "Viimne reliikvia" tuli välja DVDna koos huvipakkuvate lisadega ja subtiitritega 6 keeles. Lisatud miniintervjuu Tallinnfilmi direktori Margit Vremmertiga "Georg Otsa hääl läinuks liiga kalliks"]. Postimees, 16. märts.

2005

Näripea, E. (2005). Sotsrealistlik keskaeg. Tallinna vanalinn ENSV mängufilmis 1969-1972 [sh Grigori Kromanovi "Viimsest reliikviast”]. Rmt: Kohanevad tekstid. Tartu: lk 303-322.

Volmer, H. (2005). Volmer näitab paroodiaetenduses ajaloolist tõde [Birgitta Festival 2005]. Eesti Päevaleht, 11. juuni.

Lehtmets, K. (2005). Eve Kivi saab Pirita kloostri abtissiks [20. augustil esietendub Pirita kloostris Birgitta festivalil H. Volmeri multimeediaetendus muusika ja filmiga "Tallinn pole enam kaugel ehk Kogu tõde Liivi sõjast", mis kujutab endast paroodiat filmile "Viimne reliikvia"]. SL Õhtuleht, 28. juuni.

Kulli, J. (2005). Äraspidine “Viimne reliikvia” Pirita kloostris [20. augustil etendub Pirita kloostris Birgitta festivalil H. Volmeri multimeediaetendus muusika ja filmiga "Tallinn pole enam kaugel ehk Kogu tõde Liivi sõjast", mis kujutab endast paroodiat filmile "Viimne reliikvia"]. SL Õhtuleht, 19. aug.

Suri "Viimse reliikvia" abtiss [Lahkus näitleja Elsa Radzina (10.02.1917 - 18.08.2005)] (2005).  SL Õhtuleht, 23. aug.

Noormets, J. (2005). 50 paremat filmi [Teleajakiri Nädal ja Coca-Cola Plaza korraldasid küsitluse kõigi aegade parima filmi väljaselgitamiseks. Osales 6000 lugejat. Parimaks sai filmisari "Sõrmuste isand", järgnesid "Titanic" ja "Gladiaator". Kõige populaarsem eesti film oli "Viimne reliikvia". Loetletud kohad 1-51, lühidalt lahti kirjutatud 1.-10. koha saavutanud filmid]. Nädal, nr 47, 28. nov, lk 21-23.

2006

Paas, K. (2006). Kultusfilmi lavastaja poeg hukkus rongi all [Mängufilmi "Viimne reliikvia" režissööri Grigori Kromanovi poeg Igor hukkus. Tõlkija I. Kromanovil oli päritud autoriõigus "Viimse reliikvia" kaubamärgile]. SL Õhtuleht, 21. märts.

Heinla, E. (2006). Siim ei oota enam kloostri taga metsas [Lahkus näitleja Uldis Vazdiks (27.05.1941 - 05.05.2006). Meenutavad Eve Kivi, kes töötas koos näitlejaga "Viimses reliikvias" ja Katrin Karisma, kes oli temaga Kaljo Kiisa "Maaletulekus". Lisaks “Siimu legendaarseks saanud fraasid”]. SL Õhtuleht, 9. mai.

Šein, L. (2006).  “Viimset reliikviat” ei väära ka reklaam [1. mail TV 3-s näidatud eesti mängufilm oli edukas vahelelükitud reklaamidest hoolimata, olles mai esimese nädala TOP 10-s 6. kohal]. Eesti Päevaleht, 11. mai.

Norak, A. (2006). Vana filmi uuest arhetüüpsusest [USA ja Eesti filmitoodangust. Autor peatub filmidel "Kuldrannake"  ja "Viimne reliikvia"]. Õpetajate Leht, 2. juuni.

2008

Kärk, L. (2008). Via Transversa: Lost Cinema of the Former Eastern Bloc. Place and location: studies in environmental aesthetics and semiotics. Tallinn:  lk 177-189.

Laasik, A. (2008). Kuidas Lennart Meri “Viimset reliikviat tegi” [Lennart Meri kui toimetaja roll mängufilmi "Viimne reliikvia" valmimisel]. Eesti Päevaleht: Laupäev: Kultuur, 29. märts.

Teiter, K. (2008). Vabadusvõitleja Ivo Schenkenberg [kuidas lood ajaloos tegelikult olid: eesti rahvuskangelasest Ivo Schenkenbergist sai filmis alatu kaabakas]. Nädal, 28. apr.

Hrustaljov, N. (2008). Всё идёт по порядку [intervjuu A. Goloborodkoga, kelle mängitud vürst Gabriel filmis "Viimne reliikvia" tegi ta tuntuks kogu Eestis. Praegu on ta filmifestivali "Sozvezdije" juht]. Молодежь Эстонии, 8. aug.

Viira, A. (2008). Oh, mis erutav lihakäntsakas [Eesti mängufilmide erootilisimad stseenid. Ajalehe lugejate arvates on selleks stseen filmist "Viimne reliikvia". Lisatud esikümne kohta: "Filmierootika tipud" koos lühikommentaariga]. SL Õhtuleht, 23. aug.

2009

Erik, A. (2009). Kes valis “Viimse reliikvia” võttekohad? [Lähemalt Ahja jõe ürgoru võttekohtadest]. Koit, 13. aug.
Erik, A. (2009). “Viimse reliikvia” radadel (40 aastat hiljem). Koit, 13. aug.

2010

Kärk, L. (2010). “Viimne reliikvia” ja “Valgus Koordis”: žanrifilmist žanrifilmini. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 114-123; nr 2, lk 106-117.

2011

Kangur, P. (2011). Viimne reliikvia. Pilk legendi taha. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus.

2012

Laasik, A. (2012). Eesti Päevalehe lugejad valisid parimaks filmiks "Viimse reliikvia". Eesti Päevaleht, 19. märts, lk 12.
Laasik, A. (2012). „Viimset reliikviat” muudeti mitu korda. Eesti Päevaleht, 20. apr.
Sajandiauhinnad: [eesti filmid ja näitlejad] (2012). Postimees, 2. mai, lk 14.
Luhats, L. (2012). "Viimse reliikvia" laulusõnad sündisid tankimürina saatel. Postimees: AK, 5. mai.
Taggo, M. (2012). "Viimse reliikvia" laulude saladus [Enn Säde meenutab]. Nädal, 21.-27. mai, lk. 25.
Kaadris: Viimne reliikvia [telesaade] (2012). http://etv2.err.ee/videod/2c091735-dc6b-403a-9998-135583b4b2fb (10.07.2012).
Märka, V. (2012). "Tädi, kuidas seda peatada?!" [Motikas kui Eesti filmi rekvisiit]. Kultuuri KesKus, juuli-aug, lk 23-25.
Kotta, K.(2012). Viis "Viimset reliikviat". Süžee dünaamika mängufilmi tootmisprotsessis. Akadeemia, nr 9, lk 1661-1684.
Kruusmägi, A. (2012). "Kromanov röökis: "Grünberg, ma ei lase teid enam kunagi filmi ligi!"" [Kuidas sündisid Eesti tuntuimad filmihitid: meenutavad S. Grünberg („Hukkunud Alpinisti hotell“), A. Maasik („Nipernaadi“), R. Pettai („Vanad ja kobedad“), M. Põldre („Need vanad armastuskirjad“), H. Tamme („Nukitsamees“), P. Tooma („Viimne reliikvia“)]. Õhtuleht, 22. okt, lk 12-13, fotod.
Salo, V. (2012). Freedom - film vs. Reality. Pirita Convent, AD MMI-MMXI. Tallinn, lk 77-78.

2013

Peeter Simm lavastab "Viimse reliikvia" tegemisest teatritükki (2013). Eesti Päevaleht, 9. mai.
Nurka, M. (2013). Elu nagu filmis. Viimne võttepäev [Jüri Ehlvesti, Margus Kasterpalu ja Ilmar Raagi näidend "Viimne võttepäev" Peeter Simmi lavastuses Ugalas]. Eesti Päevaleht, 14. aug, lk 12, fotod.

2014

Vainküla, K. (2014). "Tubli töö!" ["Viimse reliikvia" kunstinõukogu protokoll 5.01.1970]. Eesti Ekspress, 27. märts, lk 22-23, ill.

2015

Viira, A. (2015). "Ingrida oli tegelikult väga tagasihoidlik. Ta ei mänginud mingit ülbet ega võimukat naist" ["Viimses reliikvias" Agnest mänginud läti näitlejannat Ingrida Andrina'd meenutavad kirjanik Paul-Eerik Rummo, näitlejad Eve Kivi ja Raivo Trass ning ajakirjanik Paavo Kangur]. Õhtuleht, 19. sept, lk 14-15, ill.

2016

Seks Eesti filmis: kirehoog uudseviljas ja rõõmlemine relvaga (2016). Õhtuleht, 18. märts, lk 12-13, ill.

2017

Novod, R. R. (2017). Eesti rahvusliku filmikunsti uuestisünd: "Viimne reliikvia" ja "Kevade". Eesti Päevaleht, 31. märts, lk 7, ill.
Kuulpak, K. (2017). 100 aasta vaadatuim Eesti film: "Viimne reliikvia" [intervjuu Jaak Lõhmusega rubriigis "Sada kõige-kõigemat fakti meie maa ja rahva kohta"]. Postimees, 17. aug, lk 7, ill.

2018

Unt, K. (2018). Eluohtlikud filmivõtted [õnnetustest filmivõtetel]. Eesti Ajalugu, nr 2, lk 30-39, ill.
Aarma, J. (2018). Peeter Tooma: looming võiks olla loojast suurem [mh ka "Viimse reliikvia" lauludest]. Maaleht, 27. sept, lk 28-29, ill.

2019

Kulli, J. (2019). "Viimne reliikvia" 50: klooster pandi püsti Uisu pangale, Agnes leiti alles võtete ajal [meenutusi filmi saamisloost]. Õhtuleht, 20. juuli, lk 16-17, ill.

2020

Aunaste, M. (2020). Pool sajandit kultusfilmi "Viimne reliikvia" esilinastusest: Eve Kivi pajatamata seigad. Maaleht, 12. märts.
Karajev, N. (2020). Aleksandr Goloborodko: "Eesti on minu filmi-sünnimaa!" [intervjuu]. Postimees: Arter, 14. märts, lk 2–6, ill.
Jõesaaar, T. (2020). Kolm aastat kannatusi [kuidas valmis Lennart Meri taktikepi all "Viimne reliikvia"]. Eesti Päevaleht: LP, 20. märts, lk 24–27, ill.
Kui hästi tunned filmi "Viimne reliikvia" [mälumäng]. Eesti Päevaleht: LP, 20. märts, lk 28, ill.
Pool sajandit "Viimse reliikvia" esilinastusest (2020). Postimees, 23. märts, lk 4, ill.
Kangur, P. (2020). Otsige Agnest maa alt ja maa pealt... [seiku „Viimse reliikvia“ saamisloost]. Eesti Naine, nr 4, lk 42-48, ill.
Remsu, O. (2020). Retroretsensioon. Põgene, vaba laps! [filmist „Viimne reliikvia“]. ERR, 7. apr, https://kultuur.err.ee/1074025/retroretsensioon-pogene-vaba-laps
Priimägi, T. (2020). Viimne reliikvia. Rmt: T. Priimägi, 101 Eesti filmi. Tallinn: Varrak, lk 60–61.

2021

Eimre, E. (2021). Vastab Rein Raamat [lisatud katked TMK 5/1991 intervjuust]. Teater. Muusika. Kino, märts, lk 6–18, 19–21, ill.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm