Seks ja surm: Veresidemed (2008)

Kassett "Seks ja surm"

Kristiina Davidjantsi "Veresidemed" on teine film lühimängufilmide kassetist "Seks ja surm" (2008), mis koosneb neljast lühifilmist: "Amatöörid" (Marianne Kõrver), "Veresidemed" (Kristiina Davidjants), "Teine tulemine" (Tanel Toom) ja "Must Peeter" (Priit Pääsuke).

See on noore režissööri teine mängufilm pärast lühimängufilmi "Antikehad" (2000). Kristiina Davidjants on varem režissöörina tuntust kogunud mitmete dokfilmidega: "Tere, kallis kodu" (2000), "Intiimne lugu" (2003), "Positiivne Narva" (2004), "Nipernaadit otsides" (2006). Aastast 1999 avaldanud filmiarvustusi erinevates ajakirjandusväljaannetes. Pälvinud aastal 2003 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmikriitiku auhinna.
Õun, A. (2008). Seks ja surm naiste moodi. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 138-139.

Tootjafirma sünopsis

Aasta eest autoõnnetusel invaliidistunud ja tütre kaotanud Andres peab oma sünnipäeva, kuhu on kutsunud ka oma eluaegse sõbra, arstina töötava Indreku. Nad pole aasta otsa kohtunud. Samal ajal on Indrekul tekkinud armuafäär Andrese naise Margitiga. Indrekul on juhuslikult kaasas tappev kogus morfiini. Margiti tüdimus oma mehest, peagi varjamatuks muutuv armulugu ja ahnus käivitab pöördumatu sündmusteahela.

"Me ei saa selle vastu, mis mängu vanajumal meiega mängib," ütleb ratastooli jäänud peategelane Andres (Rein Pakk). Samal ajal püüab tema naine Margit (Aigi Vahing) kasutada külla tulnud arsti Indreku (Taavi Eelmaa) kotis olevat morfiini. Kuid - "Meie saatus on valmis kirjutatud muster, kombinatsioon, mida sa võid püüda muuta, aga lahendus on ikka ainult üks." 

Reklaamlaused:

"Bukowski ütles, et elu algab 65selt."

"Müü mulle lahkumispilet. Palju see morfiin maksab?"

Allikas: "Veresidemed". EFSI andmekogu

Filmist kriitiku pilguga

Ann Õun: "Samal ajal kui kogu muu maailm vaevleb „Seksi ja linna” uue täispika mängufilmi küüsis, tabab eestlasi soov teha lühifilmide kogumik, mis koosneb neljast loost ja mille üleskutseks ning hüüdlauseks on: „Seksis ja surmas on kõik lubatud!” /.../ 

"Veresidemed" kujutab kolme parimas eas edukat inimest, kelle suhted on lootusetult puntrasse jooksnud." /.../  Lugu hajub filmis laiali, ükski edasiviiv liin ei lähe justkui lõpuni.

Näitlejate mäng iseenesest on hea, seejuures tahaks esile tõsta filmis just naispeaosalist Aigi Vahingut. Tema saatusliku naise roll on meeldejääv ja realistlik. Naine, kes soovib muuta oma saatust ja tulevikku, samas ise ohvriks langedes.

Kõige rohkem aga häiris filmi puhul see, et lõpptulemusena on kogu lugu ja tegevus liiga teleteaterlik. Näitlejad elavad ennast välja, kuid olukord filmis on ikkagi mingil põhjusel ebareaalne. /.../ Erinevaid sündmuste liine - avarii, morfiin, armukolmnurk - on palju, kuid ükski neist ei jää kõlama, mistõttu võib filmile ette heita teatavat pealiskaudsust."
Õun, A. (2008). Seks ja surm naiste moodi. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 136-137.

Olev Remsu: "Kõik oleks formaalselt nagu korras, siiski on jutustada võetud korraga liiga palju, eriti veel lühifilmi kohta. Loetleme võtmekujundid: morfium, klassivennad, tööga ülekoormatud perearst, lapse surm, salarasedus, alkohol, enesetapukavatsused, võib-olla veel mõni. Püütakse kaevuda ülearu sügavale, kahjuks ei jõuta aga pinnast kaugemale." 
Remsu, O. (2008). Seks suretab ja loob II. Sirp, 13. juuni, lk 15.

Tiit Tuumalu: "Kahjuks ei ole tulemus lõpuni veenev, kipub hillitsetuks ja kunstlikuks jääma, seda just psühholoogiliselt. Õnneks jääb üles saladus, kes siis ikkagi kedagi tappa üritas."
Tuumalu, T. (2008). Elu nagu pime kelder - üksnes seks ja surm. Postimees, 5. juuni, lk 16.