Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Algne sünopsis

Kaks meest ja kaks naist leiavad ennast ühel suveööl sündmustekeerisest. Nende valikud, unistused ja elud ühendab mõrvajuhtum ning asetab nende ette peegli, mis toob välja peidetud hirmud ja nõrkused.
Eesti film/Estonian Film 2000-2006 (2008). Tallinn: Eesti Filmi Sihtasutus, lk 56.

Filmi saamisloost

Projektiarendus algas detsembris 2002 ja kestis kolm kuud.
Ettevalmistusperiood oli 14. märtsist 4. juunini 2003.
Võtted toimusid 28. juunist 14. augustini 2003.
40 päeva kestnud võtteperioodil toimus 38 päeval filmimine öösiti, suur osa võtetest toimus Tallinna vanalinnas. Oma eksklusiivse korteri Uuel tänaval andis võteteks filmirühma käsutusse Ernesto Preatoni, osad võtted toimusid ka Maardu mõisas. Filmiti kohe kaks varianti: eesti- ja ingliskeelne. Sellest lähtuvalt valiti kaht keelt oskavad näitlejad.
Montaažiperiood 1. septembrist 2003 kuni 26. veebruarini 2004.
Eelmontaaži tegi Taska Los Angeleses koos Michael Duthiega, lõpp-montaaž tehti Roomas Cine Citta stuudios. Helitööd tehti nii Rootsis kui Eestis. Seega tehti filmi neljas riigis. 16. märtsil 2004 muudeti ära ingliskeelne esialgne pealkiri "We Will Not Sleep Tonight" Set Point`iks.
Filmi maksumuseks kujunes 9 248 919 EEK.
EFSA

Peter Franzeni valimine üheks peaosaliseks

Harri on 30ndates aastates mees, tugev, mehine, hea välimusega. Kuna ta on abielus rikka pärijannaga, on tema käsutuses tohutu hulk raha. Ta on maksimaalselt võimukas kriminaalpolitseinik, kes hoiab peos tervet linna ja tõmbab niite oma suva ja tahtmise järgi.
Just sellisena kujutasid stsenaristid Harrit filmi „Täna öösel me ei maga“ stsenaariumis.
/---/ Kristjan Taskale oli sarmikas soomlane Peter Franzen meelde jäänud vabatahliku Soome jäägri Sulo Kalliona filmist „Nimed marmortahvlil“. Harri osa näis musklilisele soomlasele justkui loodud.
Süvari, A. (2004). Põhjatäht [Soome näitleja Peter Franzeni filmirollidest, lisaks ülevaade "Teisi välismaa staare Eesti filmides"]. Eesti Ekspress, 4. märts, lk A6-A7.

Ülevaade võtteperioodi töödest

Filmigrupi koosseis oli üsna kirju – filmi operaator Istvan Borbas tuli Rootsist ning steadicam`i operaator Flemming Laybourn Taanist, konsultandiks oli Eva Banhidi Ungarist. Lisaks nendele ning juba teatud-tuntud eesti filmitegijatele osales antud projektis ka suur hulk noori filmitudengeid. Üliõpilastele oli see võimaluseks sooritada oma praktika ning omandada filmitöö kogemusi välismaiste spetsialistide käe all. Kokku oli filmiprojekti kaasatud 8 tudengit. Filmi töös osales ka tehnilisi konsultante-spetsialiste Rootsist – ülesvõttetehnika peaspetsialist Dagsljusist Jesper Holmström, operaatori assistent Johan Bjerke, valgusmeister ja helioperaator Nils Johansson. Nad õpetasid ja abistasid meie operaatorigruppi, valgustajaid ja helimehi tööks meil seni uudse tehnikaga, vältimaks võimalikke vigu nii võtteplatsil kui ka ülesvõetud materjali järeltöötlemisel.
Võtete lõpul kopeeriti kogu materjal filmi montaaži tarvis HD kassettidelt ümber DVCAM kassettidele ning saadeti USAsse.

Filmi eksterjöörivõtted toimusid Tallinna 13 erinevas paigas, lisaks sellele autovõtted treileriga paljudel kesk- ja äärelinna tänavail. Filmiti 11 erinevas interjööris, neid vastavalt vajadustele kas ümber sisustades või  ehitades. Suure ehitustööde mahuga objektideks olid „Kristoferi kodu“ (üks Raudteekooli klassiruum) ja „Vanalinna kohvik“, mis ehitati Suurtüki tänava vanakraamipoest.
Kuna film võeti üles kakskeelsena, olid näitlejatele palgatud repetiitorid-keeleõpetajad.
EFSA infokogu: ülevaade võtteperioodi töödest.

Montaaž

“Täna öösel me ei maga” on jõudnud Los Angeleses montaažilauale, monteerijaks on inglise päritolu tunnustatud Hollywoodi meister Michael Duthie.
Duthie viimasteks töödeks on veel esilinastumist ootav Renny Harlini film “Mindhunters” ja augustis Ameerika kinokassas avanädalavahetusel kolmanda kohaga alustanud Kevin Costneri lavastatud “Open Range”. Eestis saab Duthie filmimonteerimisoskusi hinnata laenutades videolaenutusest thrilleri “Stigmad/Stigmata”, edastas Eesti Filmi Sihtasutus Delfile.
“Täna öösel me ei maga” lavastaja Ilmar Taska põhjendas Michael Duthie valikut filmi monteerijaks järgmiselt: “Monteerija on lavastaja jaoks operaatoriga tähtsuselt võrdne mees. Nüüd võin olla kindel, et filmis ei jää mõjule mitte ainult romantilised kohad oma mõtliku ja visuaalselt lummava atmosfääriga, vaid et ka iga põnevus- ja hirmumoment saab piisavalt tempoka ja kaasahaarava montaaži.”
Eesti filmi monteeritakse Los Angeleses. www.Publik.ee  24. september 2003.
http://publik.delfi.ee/news/kino/eesti-filmi-monteeritakse-los-angeleses.d?id=6372387 (7.02.2012).

Esilinastus

Esilinastusel 4. märtsil 2004 Coca-Cola Plazas käisid ekspresident Lennart Meri, kultuuriminister Urmas Paet,  Mart Laar, Hans H. Luik, Toomas Lepp, Viktor Kaasik, Ilmar Raag ja paljud teised prominentsed tegelased.
Filmi rahvusvaheline esilinastus toimus 16. juunil 2004 Sitsiilias Taormina-BNLi filmifestivalil.
Taim, K. (2004). "Täna öösel me ei maga" kogus avaõhtul prominentseid vaatajaid.  SL Õhtuleht, 5. märts, lk 2

Filmi vaadatavus esimesel avanädalavahetusel

Film alustas publiku püüdmist 5 koopiaga Tallinna, Tartu ja Pärnu kinodes ja kogus vaatajaid 6036.
Võrdluseks: mängufilmi "Nimed marmortahvlil" vaatas 4 koopia puhul 15 611 ning "Vanu ja kobedaid" 8282 vaatajat.
"Täna öösel me ei maga" avapäevad jäid suureduta (2004). Postimees, 9. märts, lk 15.

Filmist kriitiku pilguga

Andres Laasik: „Kiiduväärt on tootja oskus kaasata erakapitali raha Eesti filmikunsti. Kuid on ülimalt piinlik, kui see raha ekraanil kaubamärgina kuidagi ebaloomulikult silma torkab.“
Laasik, A. (2004). Elektrilise pagasiluugi eelistest [varjatud reklaamist mängufilmis "Täna öösel me ei maga"]. Eesti Päevaleht, 9. märts, lk 14.

Jaanus Kulli: „Kõik komponendid on justkui olemas: ilusad naised ja ilusad autod, uhked vaated ja hea kaameratöö. Libud, püstolid ja veri. Aga midagi väga olulist jääb olemata.“
Kulli, J. (2004). Kes ei maga, see vaatab. SL Õhtuleht, 6. märts, lk 14.

Andres Laasik: „Lihtsad käsitööoskused ei ole sellised asjad, mis lihtsalt proovimisega kätte tulevad. Tüüpiliselt eesti filmile suudavad mõned näitlejad teha head tööd ka lavastaja kiuste. Kantide paar Oleg ja Kuldar on suurepärased. Põhjanaabrite näitlejatäht Peter Franzen tõestab veel kord, et tal on sarmi.“
Laasik, A. (2004). Isa-Taska tegi koolitöö. Eesti Päevaleht, 6. märts, lk 10.

Karlo Funk: „Puudusena võib välja tuua “Täna öösel…” topeldatud taotluse olla ühtaegu nii inimsuhteid vaatlev draama kui klassikaline põnevuslugu.
Üllataval viisil pole kriitikud tõepoolest vaevunud hetkegi pühendama filmi ideelisele poolele. Ei saa küll öelda, et jõukama keskklassi mentaliteeti oleks kuigi tõsiselt avada püütud, ent teema on kahtlemata olemas. Oma välise heaolu kindlustanud naised võivad leida end küsimas, kas elu täiskasvanud jõmmiga on seda hinda väärt – ja vastata uuesti jaatavalt.
Kui puudused kõrvale jätta, leidub siin mängulisi stseene, millele kohalikud tõsikunstilised filmid sageli siiruses alla jäävad.“
Funk, K. (2004). Väikese filmimaa sosinad ja karjed. Sirp, 19. märts, lk 17.

Vastab produtsent Kristian Taska:

Filmil on küllalt suured kunstilised ambitsioonid

See pealtnäha tavapäraselt algav kriminaaldraama läheb üle materiaalsetele väärtustele orienteerunud inimtüübi uuringuks. Vastandatakse siirast armastust ja omanditunnet, lootusi kooselu alguses ja lõppresultaati, kuhu see tihti jõuab.
Film räägib meis kõigis leiduvatest joontest ja meie eludes esinenud seikadest – äratundmist ja mõistmist on see film leidnud rohkem naisvaatajate seas. Ilmselt on naised enda suhtes ausamad ning elu rohkem analüüsivad ja mõistvad.
Kes on mõrvar, ei olegi ehk filmi lõpus kõige tähtsam, kuigi see tuleb vaatajatele agathachristie’liku üllatusena. Eestis ei saa lubada endale lihtsalt mingi olemasoleva mudeli kordamist, pole vaja eestikeelset “Home Alone’i” või “Die Hard’i”. Samas ei ole vaja ka igavat ja depressiivset asja.

Kas rohke reklaam hakkas mingil hetkel filmi vastu töötama?

See võib tõsi olla küll. Ehk oli liiga palju reklaami. Liiga palju muid asju langes kokku filmi esilinastusega, näiteks Carmeni poliitikasse minek. Samas nõuab kehv vaadatavus, kuhu eesti film järk-järgult pärast “Nimed marmortahvlit” on langenud, aktiivset inimeste informeerimist.

Missugune roll oli neljal stsenaristil?

Film sai alguse Mihkel Ulmani ja minu stsenaariumist, siis käis selle üle Jaan Tätte, kes kirjutas suure osa dialoogidest. Dialoogikirjutamine on tüüpiline Euroopa filmidele. Ja siis pani Ilmar (Taska – toim) lavastajana käe külge. Filmimaailmas on sageli nii, et filmidel on mitu stsenaristi, aga vähem tähtsad jäetakse tiitritest välja või pannakse sinna konsultantidena. Me otsustasime kõik tiitritesse panna.
Tali, P. (2004). Kris Taska magab täna öösel. Eesti Päevaleht: Laupäev, 20. märts, lk 6.

Asjad, mis võtete lõppedes oksjonile pandi:

Älisi Gucci kuldkell – lõpphinnaks  6100 EEK
Kristoferi Loruse kvaliteetkell  500 EEK
Harri Baltmani nahktagi 1000 EEK
Älisi Montoni kostüüm 700 EEK
Kristoferi valge teksajakk 550 EEK
Leo sinine pintsak 1000 EEK
Evelini õlasall 1100 EEK
Älisi rinnahoidja 1550 EEK
Üritusel kogutud raha – 11950 EEK läks naiste ja laste turvakodule.
Lehtmets, K. (2004). Eile öösel müüdi filmireliikviaid [filmi "Täna öösel me ei maga" pidulikule esilinastusele järgneval koosviibimisel Montoni/Baltmani kaupluses müüdi oksjonil filmis näitlejate kasutada olnud rõivad]. SL Õhtuleht, 6. märts, lk 14-15, fotod.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm