Lydia Koidula 1843-1886 (1946)

Temaatiline ringvaade luuletaja Lydia Koidula (24.12.1843 Vana-Vändra vald – 11.08.1886 Kroonlinn) põrmu toomisest Kroonlinnast Eestisse ning sängitamisest Tallinna Metsakalmistule.

Lydia Koidula portree, lehekülgi luuleraamatust.

Kiri: Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma...

Loodusvaated mere ja metsaga. 10. augustil 1946. aastal, Lydia Koidula 60ndal surma-aastapäeval tuuakse tema põrm laevaga Kroonlinnast Eestisse. Sarga vastuvõtt Tallinna sadamas. Vastuvõtjad kõnnivad aeglaselt sargaga maale ja tõstavad selle lillepärgadega ehitud veoautole. Kõneleb Tallinna linna täitevkomitee esimees Aleksander Hendrikson. Auto luuletaja sargaga liigub rahvahulga saatel Estonia teatri juurde.

Hüvastijätt luuletaja põrmuga Estonia kontserdisaalis. Auvalve sarga juures, lakkamatu inimvool möödub luuletajale austust avaldades, tuuakse pärgi ja lillekimpe. Kõneleb Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimehe asetäitja Nigol Andresen. Saalist väljub pärjakandjate kolonn, puusärki kannavad partei ja valitsuse juhid. Leinarongkäik ja matusetalitus Tallinna Metsakalmistul. Kõnelevad EK(b)P keskkomitee sekretär Eduard Päll, EK(b)P keskkomitee esimene sekretär Nikolai Karotamm, luuletaja Johannes Semper ja teised. Pärgadega kaetud Lydia Koidula haud Metsakalmistul.

Märksõnad: hüvastijätukõned | kalmistu | kirjanikud | kultuuri suurkujud | kultuuri- ja ühiskonnategelased | kultuuriajalugu | kõnelejad | leinameeleolu | leinarongkäik | leinatalitus | loodusvaated | luuletaja | luuletaja surm | matusetalitus | partei- ja valitsustegelased | ümbermatmine | Vaata kõiki »