Tuli öös (1973)

Tallinnfilmi sünopsis

Lastefilm "Tuli öös" on tehtud kirjanik Eno Raua, üleliidulise lastekirjanduse võistluse võitnud jutustuse "Tuli pimendatud linnas" järgi. Tegevus toimub fašistliku okupatsiooni ajal ühes Eesti väikelinnas. Kolmeteistaastased koolipoisid Ülo ja Olev paljastavad fašistliku provokaatori ja veenduvad kõige tähtsamas nõudes - fašismi vastu tuleb võidelda.  
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 596.

Filmi saamisloost

Eno Raud: „Ma tahtsin kirjutada filmistsenaariumi mitte niivõrd fašistide konkreetsetest kuritegudest, kui fašismi kuritegelikust olemusest üldse.“

Režissöör Valdur Himbek võttis Tallinnfilmilt vastu pakkumise teha noorsoofilm sellepärast, et oli ise kaua aega töötanud Eesti Televisiooni lastesaadetes ja Eesti Televisioonis üldse alates selle asutamisest 1955. aastal.

Peategelase otsimisel tutvus režissöör ligi poole tuhande õpilasega. Ülo rolli saanud Alar Oja oli Tallinna 7. keskkooli 7. klassi õpilane ja tema leidmine oli õnnelik juhus.

Võttepaikade valik nõudis tõhusat tööd, selleks tuli läbi sõita kogu vabariik. Filmimisobjekte oli 25, neist 16 välisvõteteks. Eesmärk oli luua väikelinna koondportree – väikelinn N. Filmiti Tallinnas, Rakveres, Paides ja Viljandis.
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 596.

Filmi tootmine: 24.08.1972 - 19.07.1973

"Tuli öös" oli selleks ajaks "Kevade" järel teine lastega tehtud film ENSVs.

Filmile tagasivaatavalt

Eesti Ekspress, 23.12.2013: Nagu iga nõukogudeaegset teksti, tuleb ka seda „filmiteksti“ kahekordselt tõlgendada. Ühest küljest tõesti – paljastatakse fašiste ja provokaatoreid, rõõmustatakse venelaste võitude üle sõjarindel. Aga teisest küljest korraldatakse sakslastele ju oma väike jüriöö, jüriöö aga on vabadusvõitluse sümbol. Jutustus ilmus 1967. aastal ja film valmis 1973, see viie kaameraga üles võetud jüriöö tuli seal Rakvere linnuse tornis, tõeline vabaduse tõrvik, küllap kõnetas kaasaegseid kinosaalides Nõukogude okupatsiooni tingimustes pisut teistmoodi.

Operaator Jüri Sillarti jaoks oli see esimene täispikk mängufilm nagu ka televisioonis režissöörina tegutsenud Valdur Himbeki jaoks. Sillart on rääkinud filmi saamisloost, et Tallinnfilmi peatoimetajal Lembit Remmelgal ei olnud järjekordselt midagi käiku lasta, mis Moskvas suurema vaevata läbi läheks. Aga kui järgmist filmi tegema ei hakata, siis võetake lavastusraha ära. Nii ta siis lõikas ja kleepis Eno Raua jutustuse „Tuli pimendatud linnas“ stsenaariumiks kokku ja Sillart tassis koos Rauaga Remmelgale keldrisse kasti konjakit tänutäheks.
/---/

Filmi võtted kestsid peaaegu aasta – see on tänases mõistes ülipikk aeg. Samuti näitlejaharidusega nagu Kruusementki, usaldas Himbek siiski palju enam oma noort uljast operaatorit Sillartit, kes sai vabaduse katsetada ja filmi sisse paanna kõik, mis südamel oli. Dünaamilise ja liikuva kaameraga on üles võetud poiste turnimised ja mängud Rakvere linnuse varemetes.

Jüriöö tuli tehti päriselt linnusesse – ei olnud siis mingit muinsuskaitset, kes oleks filmitegijate tiibu kärpinud.
Tuli öös (2013). Eesti Ekspress, 23. dets, lk 54.

Filmi vastuvõtust

Maret Loo: Taas üks Eesti film, mis ei köitnud ega erutanud, vaid tundus hõre, kiretu, igavgi. /---/ Filmi aluseks saanud jutustus – Eno Raua „Tuli pimendatud linnas“ – on üleliidulise lastekirjanduse  võistluse laureaat. Seega silmapaistev teos ja tundub ka, et ekraniseerimiseks mitte liiga vaene.
Loo, M. (1973). Hajukil küsimärke filmile “Tuli öös”. Õhtuleht, 3. okt.

Mati Unt: On muidugi selge, et kõik ei mahu filmi – ja miks peakski mahtuma? /---/ Tähtsam puudus on tüdrukute (Linda) liini silmatorkav nõrkus algteosega võrdlemisel, ja see puudus jätab filmi ilma olulisest lüürilisest allhoovusest.
/---/
Valdur Himbeki režiikeel on lihtne ja voolav, isegi ehk liigagi ladus. Siin ei kuhjata sümboleid, vaid jälgitakse lugu algusest lõpp-punktini, kasutamata afekteeritud montaaži või silmatorkavat stilisatsiooni.
/---/
Ma pole tükk aega näinud nii meeleolukalt filmitud videvikku ja ööd, ja seegi on antud juhul väga oluline, sest just videvik ja öö on filmi kujundlik tegevusruum.
/---/
Ent kui keegi püüaks sellest filmist kõnelda kui suurest kunstiteosest, on see ülearune pingutus.
Unt, M. (1973). Sõda alevis. Sirp ja Vasar, 21. sept, lk 8.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

„Tuli öös“ on sarja 14. film, ilmunud 02.01.2014.