Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Intervjuu Rao Heidmetsaga

Jälgides sinu viimase seitsme-kaheksa aasta tegemisi, tundub, et taotled nukufilmis midagi tavatut.
Peaaegu kõigis oma filmides kasutasin erinevat tehnikat ja materjali. Üksnes kaks filmi, "Kaelkirjak" ja "Päkapikupuu", olid klassikalised ümarnukufilmid; "Tuvitädis" mängisid ruumilised lamenukud, "Nurilis" tavalised lamenukud, "Serenaadis" tuli kasutusele esemeline animatsioon, "Papa Carlos" - suured nukud, "Noblesse oblige'is" suured nukud ja inimesed ning lõpuks "Elutoas" päris näitlejad. Minu meelest ongi põnev, kui leiad mingi uue tehnilise nipi ja mõtled sellele toetudes loo välja ning proovid seda ära teha. Teinekord muidugi tuleb enne lugu ja siis mõtled alles välja mingi huvitava tehnilise nipi.

Sinu varasemate tööde hulgas on üks äärmiselt kummaline film "Nuril", mida näiteks Peep Pedmanson peab üheks eesti huvitavamaks animafilmiks.
Selles oli kaasosaline kunstnik Andrus Kasemaa. Ja Arvo Valton. Tollal nõuti, et filmi lõpus tuleks moraal üheselt välja. Valtonil ilmus siis just üks muinasjuturaamat, mis oli täis ugrilikku meeleolu, kus midagi toimub, midagi kulgeb, kuid kuhugi ei jõuta ja puudub õpetlik iva. Tuli tahtmine teha just selline film, milles kõik otsad jääksid lahti, nii nagu on elus. Sellised on ka tšuktši muinasjutud. Kui eurooplane ütleb tavaliselt oma muinasjuttudes lõpetuseks ikkagi mingi õpetliku lause, siis tšuktši lugudes seda ei ole - surrakse ära ja minnakse lihtsalt kolmandasse taevasse või midagi sellesarnast. "Nurili" muinasjutt oli Valtonil kirjutatud umbes säärases laadis. Kasemaa tundus kunstnikuna sellise loo puhul sobivat. Temaga töötada oli fantastiline, ma hakkasin ise pärast seda ka joonistama. Vaat et oleksin koguni filmitegemise ära lõpetanud, paar korda pakkusin oma pilte kevad-ja sügisnäitustele, ent need lükati tagasi. Pildid ise on aga head. Kui kunagi aega saan, hakkan uuesti joonistama. Tegelikult nülis küll Moskva "Nurili"-filmi mõnel määral ära, moraal tuli ikkagi lõppu.
Teinemaa, S. (1995). Nukufilmi saab edukalt ühendada mängufilmiga [intervjuu nukufilmi "Elutuba" režissööri Rao Heidmetsaga]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 39-41.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm