Avaleht » Filmiliigid

Must ja valge (1965)

Dokumentaalfilmid Kestus: 20:18

Huviinfo

Katkeid kunstinõukogu protokollist

27. detsember 1965

Ü. Tambek: Kunstiteemalisi dokumentaalfilme oleme varemgi teinud. Nendes varasemates filmides püüti näidata võimalikult rohkem kunstnike töid, mis aga tuli filmidele kahjuks. Seekordne teos on sügavam ja sisukam. Mõned plaanid on võib-olla liiga lühikesed. Diktoritekst on mõeldud rohkem lugemiseks kui rääkimiseks, kuid venekeelses variandis sai see viga välditud. /---/

R. Raamat: Väga huvitav film. Kunstnike loomingust on õnnestunult valitud hästi iseloomulikud teosed. Segab ainult episood eksperimentaalateljeest, mis jätab konveieri mulje. Muidu paistab film silma uudse lähenemisviisi poolest.

E. Tuganov: Film meeldib. Ainult E. Okka episood jätab mulje, nagu ei võtaks ta oma tööd tõsiselt.

G. Skulski: Film oli meeldiv, maitsekas, tehtud taktitundega. Kuid siiski oleks tahtnud näha rohkem leidlikkust, esinevaid võtteid. Kunstnike loomingulist laboratooriumi on näidatud ühtmoodi, rohkem oleks tahtnud näha tööprotsessi, mitte ainult "liikuvat näitust".

A. Saar: „Liikuvat näitust“ ei maksa karta. Esimene osa jättis väga emotsionaalse mulje. Mind häiris hoopis liigne tungimine kunstniku laboratooriumi, mida teises osas oli liiga palju. See lõhestas üldiselt head muljet. Ülejäänuga nõustun. Muusika on tõesti suurepärane. /---/

Allikas: Rahvusarhiiv  ERA.R-1707.1.874, lk 192-193.

Filmist ajakirjanduses

Karl Tamberg: „“Must ja valge“ on kahtlemata huvitav film, eriti neile, kes eesti graafika vastu pole seni huvi tundnud või selle üle mõtelnud.“
Tamberg, K. (1966). Märkmeid "Tallinnfilmi" dokumentaalfilmidest 1965.a. Rahva Hääl, 12. aprill, lk 3.

Ivar Kosenkranius: „Nähtavasti tuleb otsida veel neid põhjusi, miks üks ja seesama režissöör – R. Kasesalu – tõi ekraanile teineteise järel maitselageda, pretensioonika „Puhkuse Käärikul“ ja peenekoelise, kunstiliselt tervikliku, tõeliselt arutleva kunstifilmi „Must ja valge“. Kas annab  seda seletada tardumuse, ükskõiksuse või nõtrusega? Vaevalt.“
Kosenkranius, I. (1966). Kuidas edasi minna? Mõtteid meie dokumentaalfilmist. Rahva Hääl, 15. juuli, lk 3.



Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm